Sakkov: Gröönimaa ostmine oleks kohane olnud 19. sajandil
Kaitseuuringute keskuse direktor Sven Sakkov pidas USA presidendi Donald Trumpi sammu jätta ära riigivisiit Taani Gröönimaa müügist keeldumise tõttu väga ebaviisakaks. Tema sõnul sobib selline käitumine 19. sajandisse.
"19. sajandi kontekstis oleks see olnud täiesti kohane ja strateegiliselt tark käik. Praegu need asjad tõesti nii ei käi. Seda ütles ka Taani peaminister, et see otsus on gröönimaalaste teha. Gröönimaa on Taani autonoomne osa. Me saame ju kõik aru, et see aeg kui riike ja rahvaid osteti on ikkagi jäädavalt läinud," kommenteeris Sakkov Trumpi Gröönimaa avaldusi ETV saates "Ringvaade".
Sakkovi sõnul võis Trump proovida tähelepanu kõrvale juhtida kehvadest sõnumitest majanduse teemal. Või tahtis ta lihtsalt ajalukku minna suure ja strateegilise maade juurde ostjana, pakkus Sakkov.
"See näitab, kas Trump ei saa üldse aru, kuidas maailm tänapäeval käib või tal on tõesti vaja milleltki tähelepanu ära juhtida," märkis Sakkov.
Sakkov märkis siiski, et Gröönimaal on erinevaid maavarasid ja kliimasoojenemisega avanevad seal erinevad võimalused saare kasutamiseks. Näiteks on Gröönimaa põues palju haruldasi muldmetalle.
Sakkov meenutas, et 1803. aastal ostis USA Prantsusmaalt 15 miljoni dollari eest Louisiana territooriumi. 1867. aastal ostis USA Venemaalt 7,5 miljoni dollari eest Alaska.
1946. aastal soovis president Harry Truman samuti osta üht osa Gröönimaast. "USA-l oli selge arusaamine Gröönimaa strateegilisest tähtsusest, mis Külma sõja ajal oli üks väga oluline platsdarm Nõukogude Liidu vastases võitluses ja ta on ka tänapäeval väga oluline platsdarm," rääkis Sakkov.
Sakkov pidas Trumpi sammu jätta riigivisiit Gröönimaa müügist keeldumise tõttu väga ebaviisakaks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov