Seadusemuudatus vähendab võimalusi võrgutasu langetada ({{commentsTotal}})

{{1566957960000 | amCalendar}}
Elering.
Elering. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kooskõlastusringile saadetud elektrituruseaduse muudatus näeb ette, et Eestis kaob võimalus kasutada võrgutasu langetamiseks tulu, mille põhivõrguettevõte saab elektrit importides. Konkurentsiameti hinnangul ei ole muudatus põhjendatud, sest monopoolse ettevõtte saadavat lisatulu tuleks inimestega jagada.

Majandusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt täiendataks seadust nii, et põhjendatud müügitulu hulka, mille alusel arvestatakse süsteemihalduri võrgutasu, ei loetaks enam tulu, mida haldur saab piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.

Rasmus Ruuda majandusministeeriumist ütles ERR-ile muudatust selgitades, et kui elektrimüüja impordib Lätist elektrit Eestisse ja teenib sellelt tulu, võetaks eelnõu järgi seda tulu arvesse alles pärast laekumist.

"Piiriüleste võimsuste kasutust on keeruline prognoosida, mistõttu ei ole selline tulu põhivõrguettevõtja jaoks kindel. Seetõttu on põhjendatud, et selle tulu arvelt väheneb võrgutasu pärast tulu saamist, näiteks investeeringukulude katmise läbi, mitte enne," rääkis ta.

Seadusemuudatuse eesmärk on Ruuda sõnul täpsustada põhivõrguettevõtja võrgutasu hinnaregulatsiooni.

Konkurentsiamet leiab aga, et kui Elering monopoolse ettevõtjana teenib lisatulu, siis tuleb see ka tarbijatele müüdava teenuse hinnast maha arvestada ning selle võrra võrgutasusid vähendada.

"Kehtiv seadusandlus seda võimaldab, muudatusega võetakse see võimalus ära," ütles konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots märkis, et amet ei pea seadusemuudatust põhjendatuks, sest Elering on monopoolne ettevõte ja kui ta saab lisatulu, on see küll väga tore, aga see tuleks ka tarbijale üle kanda.

"Monopoolse ettevõtte hinnad kujundatakse ju viisil, kus ettevõte saab kõik vajalikud kulud kaetud, lisaks teenib põhjendatud tulukust, aga selle protsent peab olema mõistlik. Kui ta saab lisatulu, läheks see protsent liiga kõrgeks," tõdes ta.

Ots lisas, et konkurentsiamet kui regulaator jätkab tavapärast hinnaregulatsiooni ka juhul, kui seadus sellisel kujul peaks vastu võetama, ning ka edaspidi peab ettevõte hinda tõsta soovides selle nendega kooskõlastama. Kehtiva seaduse järgi käib regulatsioon nii, et kui ettevõte saab näiteks viis või kümme miljonit lisatulu ja tuleb uut hinda kooskõlastama, arvutab amet lisatulu hinnast maha.

"Kui seadus jõustuks, siis me sellist järjepidevat arvutust enam teha ei tohiks ja see raha jääks ettevõttele," selgitas ta.

Konkurentsiamet saatis oma hinnangu 21. augustil majandusministeeriumile ja Otsa sõnul loodavad nad, et sellega arvestatakse.

Miks üldse seadust muuta tuleb, jätab eelnõu seletuskirjast Otsa hinnangul üsna lahtiseks. Ta oletas, et üks põhjus teistsuguseks korralduseks on vajadus jätta Eleringile rohkem raha, et tekitada ettevõttele puhvrit, mis on ühtpidi arusaadav, sest seoses sünkroniseerimisega on vaja teha üsna palju investeeringuid.

"Aga teisalt on konkurentsiameti seisukoht, et tegu on lisatuluga ja meie oleme küll arvamusel, et seda lisatulu tuleks inimestega jagada," lausus Ots.

Majandusministeerium ei olnud konkurentsiameti väidetuga nõus. Rasmus Ruuda märkis, et muudatus ei vähenda võimalust võrgutasu langetada. Ka muudatuse järel on tema sõnul tagatud, et võrgutasu on tarbijate jaoks võimalikult madal ja tulu võetakse võrgutasude langetamiseks arvesse ka pärast muudatust.

"Muutub lihtsalt aeg, millal arvesse võtmine toimub. Praegu tehtaks seda prognooside arvelt, tulevikus reaalselt laekunud tulu pealt," sõnas Ruuda, kelle sõnul läheb kokkuvõttes raha ikkagi võrkude investeeringuteks, mitte näiteks dividendidesse.

Elering: muudatus aitab tarbijal kokku hoida

Eleringi hinnangul toob toob plaanitav muudatus elektritarbijale kokkuvõttes kokkuhoidu.

"Võimalikult Vene impordilt teenitava tulu kasutab Elering investeeringuteks piiriüleste võimsuste, eelkõige sünkroniseerimiseks vajaliku taristu ehituseks. Alternatiiv oleks sama summa koguda elektritarbijatelt võrgutasuna. Seega on plaanitav muudatus igal juhul tarbija huvides," lausus Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Tema sõnul hakkab arvestus toimuma samal põhimõttel kui Läti ja Soome piirilt teenitav oksjonitulu, mida Elering kasutab samuti ülekandevõimsuste tugevdamiseks.

"Kui võimalik Vene impordilt teenitav tulu lülitada tariifi koosseisu, tähendaks see, et Eleringi tulud ja selle kaudu tariif hakkaks prognoosimatult üles-alla kõikuma vastavalt sellele, kui suures mahus Venemaalt elektrit imporditakse. See tekitaks üksnes segadust ega annaks kokkuvõttes tarbijale rahalist efekti," ütles Köster.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: