"Sisuliselt näen kahte lahendust: kas kehtestada Vene elektrile tollid või Elering peaks ostma strateegilist reservi," ütles Kisel neljapäeval ERR-ile. Kisel viitas Eesti naaberriikidele, nii on Leedu, Soome ja Rootsi asunud looma oma elektrijaamadest strateegilist reservi, mida saab kasutada tarbimise tipu ajal või mõnel muul põhjusel, kui tavavõimsustest ei piisa.

Kisel rääkis sel nädalal Vikerraadio saates "Uudis +", et kuna Venemaa ja Valgevene elektritootjad ei pea maksma CO2 emissiooni eest nagu Euroopa Liidus on kokku lepitud, siis on nende müüdava elektrienergia hind siinsest odavam. "Kui viimastel aastatel on CO2 hind olnud viis eurot tonni kohta, siis see ei seganud konkurentsi eriti, kuna Narva jaamad on efektiivsemad, kui Vene elektrijaamad. Kui aga tänaseks on süsiniku hind sisuliselt viiekordistunud ja moodustab paljudel juhtudel ligi poole elektri hinnast, siis on selge, et niimoodi ei ole konkureerimine võimalik," tõdes ta.

Lisaks on Vene elektrimüüjad suurendanud poolteist korda oma eksporti Balti riikidesse ning muutnud oma müügitaktikat. Kisel kirjutas neljapäevases Postimehes, et eelmisel aastal eksportis Venemaa Eestit, Lätit, Leedut ja Soomet hõlmavasse eletrituru piirkonda kokku 13 TWh elektrienergiat, samas kui selle turu kogumaht on 100 TWh, sellest Eesti osas 8 TWh. Venemaa aktiivsema müügi taga on Kiseli hinnangul strateegilised kaalutlused.

Samas möönis Kisel, et tollide kehtestamine Vene elektrile ei ole kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) regulatsioonidega, mille kohaselt kaitsetolle riikide vahel olla ei tohiks.

Kisel rõhutas ka, et Eestil ei tasu loota naaberriikide tootmisvõimsustele, kui oma põlevkivielektrijaamad kinni paneb. "Naaberriikide Eleringi-taolised ettevõtted ütlevad, et nendel on lähimal paarikümnel aastal varustuskindlusega probleeme, seega naabrite peale väga palju loota ei saa," ütles ta "Uudis+"-is Mirko Ojakivile.

Kisel tõdes, et odavat elektrit ei tasu Eestis loota. "Küsimus on pigem selles, et suure tõenäosusega hakkavad meil järjest rohkem tekkima tunnid, kus elektrihind võib tõesti väga kõrgeks minna. Tavalises olukorras, ka suvisel ajal, peaks meil elektrit üldjuhul jätkuma, aga talvisel perioodil, kus tarbimine on kõrge, siis võib tootmisvõimsusi hakata nappima ja siis võib tõesti oodata, et nendel tundidel lähevad hinnad väga kõrgeks," ütles ta.

Kisel on Eesti Energia nõukogu liige, endine majandusministeeriumi energeetika valdkonna asekantsler ja pikaaegne maailma energeetikanõukogu volinik.