Aas otsib Rail Balticu kohalike peatuste rajamiseks raha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone.
Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone. Autor/allikas: 3TI Progetti

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on põhimõtteline otsus tehtud, et kiirel raudteel hakkavad liikuma ka regionaalsed rongid ning nende jaoks rajatakse kohalikud peatused, kuid seni pole selge, kust peatuste rajamise jaoks raha saadakse. Üks peatus läheb hinnanguliselt maksma kaks miljonit eurot.

Aasa sõnul võib Rail Baltic kui rahvusvaheline raudtee anda korraliku arengutõuke selle äärde jäävatele asulatele, aga see eeldab head liinivõrku, läbimõeldud taristut ja piisava regulaarsusega rongiliiklust.

Et leida peatuste jaoks parimad kohad, ootavad Rail Balticu eestvedajad tagasisidet kohalikelt omavalitsusetelt ja elanikelt. Praegu on Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringus kaardile kantud reisirongipeatustena Ülemiste, Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Pärnu ja Häädemeeste.

Nendest Ülemiste ja Pärnu ehitatakse rahvusvahelisteks reisiterminalideks, kõigi teiste peatuste väljaehitamine eeldab ka kohalikku soovi ja initsiatiivi. Kuidas ehitust rahastatakse, pole veel päris selge.

"Kohalikud peatused tulevad, kuid peame jõudma kokkuleppele nende rahastamisallikate osas. On analüüsikoht, kas kohalike peatuste rajamist oleks võimalik rahastada CO2 kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest," ütles Aas.

Kohalike peatuste üldine kujundus on välja pakutud Rail Balticu arhitektuurijuhendis. Hinnanguliselt võib ühe peatuse maksumuseks kujuneda kaks miljonit eurot.

Aasa ettepanekul rajatakse Rail Balticu kohalikud peatused hiljemalt 2030. aastaks.

Rail Baltic Estonia juhi Riia Sillave sõnul on Rail Balticu kevadel valminud opereerimisplaani liiklusgraafikus arvestatud lisaks kiiretele ekspressrongidele iga päev ka kaheksa regionaalrongiga.

"Regionaalrong saab liikuda kiirusega kuni 200 km/h, on seega märksa parem liikumisviis kui auto- või bussisõit. Kavandatud üksteist kohalikku peatust meelitaks kindlasti maapiirkondadesse enam noori peresid ja ka ettevõtlust," rääkis Sillave.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: