Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on Tallinna lähipiirkonnas ida-läänesuunalise reisirongiliikluse ja kaubaveo arendamiseks jäetud kaks võimalikku raudteekoridori. Üks neist kulgeks Ülemiste järvest lõuna pool, ositi paralleelselt Rail Balticuga, ning teine variant liiguks läbi Ülemiste ning mööda Järvevana teed.

Ringraudtee idee on ühendada ida poolt tulevad ja Paldiskisse suunduvad veosed nii, et need ei peaks läbima Tallinna kesklinna piirkonda. Teisalt on välja pakutud idee, et tulevikus võiksid läbi Ülemist ja mööda ringraudteed sõita ka reisirongid, sest Balti jaama vastuvõtuvõime on juba ammendunud.

Taavi Aasa sõnul tuleks tulevikus arvestada Tallinna võimaliku ringraudteega, et säiliks võimalus suunata Tallinna kesklinnast ohtlikud veosed eemale.

"Esialgu lahendatakse Tallinna lähipiirkonnas reisijate liikumisvajadus Rail Balticu kohalike peatustega ning kui tulevikus tekib nõudlus ja ressursside olemasolu, et luua raudteeühendused kohtadesse, mida ei kata olemasolev raudtee ega loodav Rail Baltic, siis on oluline, et rööbastranspordi arendamiseks oleks rohkem kui üks variant, mida analüüsida," ütles Aas.

Lõunapoolse perspektiivse raudtee ruumivajaduse võimaldamiseks tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) OÜ-le Rail Baltic Estonia ettepaneku, et nad arvestaksid Rail Balticu põhiprojekti koostamisel Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud perspektiivse raudteekoridoriga.

Ministeerium soovib Rail Balticu projektis täiendava vaba ruumi võimaldamist Luige peatuse jalakäijate sillal, Kangru eritasandilisel liiklussõlmel, Raudalu ökoduktil, Põdra tee, Rukki tee, Tallinn-Tartu maantee, Põrguvälja tee ja Raeküla tee eritasandilisel ristmikul.

Aas: praegu ringraudtee vajadust pole

Aasa sõnul on Rail Balticu puhul läbi viidud uuringud, mis ütlevad, et selle ehitamine on mõistlik ja lahendab reaalseid probleeme, ringraudtee puhul seda infot hetkel pole.

"Elame teadmises, et transiidimahud on kümne aasta taguse ajaga kukkunud kolm korda ning näha ei ole ka suurt kasvu tulevikuks. Sellegipoolest peame mõtlema ka Paldiski peale ning ringraudtee võib muutuda selle piirkonna arengu jaoks võtmeteguriks," ütles Aas.

Praegu on Rail Balticule eriplaneeringud kehtestatud, ringraudtee puhul on olemas vaid üldine planeerimislahendus maakonnaplaneeringus.

Laienduste rajamisega kaasnevad kulud on kavas katta Euroopa Ühendamise Rahastu toetuse kaasabil, sarnaselt teiste Rail Balticu projekti raames tehtavate investeeringutega, teatati ministeeriumist.

Idee projekteerida ja rajada koos Rail Balticuga ka Tallinna ringraudtee käidi välja 2018. aastal. Harjumaa omavalitsuste liidu hinnagul on see ainuke võimalus ringraudtee rajamiseks, kuivõrd Rail Balticu ja Harju maakonnaplaneeringus esitatud ringraudtee eelistatud trass kattuvad ning hilisem ringraudtee rajamine oleks liiga kallis. Vastava pöördumise saatis liit MKM-ile tänavu mais, kus soovitati ringraudtee detailse lahenduse väljatöötamiseks algatada riigi eriplaneering.