Keskkonnamõju hindamine annab projekteerijale kindluse, et kõik keskkonnariskid on maandatud.

"Pelgalt muldkeha kõrguse vähendamisega, mis on iseenesest keskkonna mõttes säästlik tegevus, kuna maavarade kulu, mis on trassile vajalik, on väiksem,
võivad sellega kaasneda mitmed üllatused. Võib tekkida olukord, kus mingis piirkonnas pole võimalik näiteks maaparandussüsteeme läbi juhtida selle koha pealt, kus ta oli eelprojekti järgi võimalik. Mõnes kohas pole võimalik rajada loomade altpääse, selle asemel tuleb rajada ülepääse," selgitas Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür.

Samuti võib muutuda trassi asukoht 350 meetri laiuses planeeringukoridoris, kus raudtee maavajadus on piirkonnast sõltuvalt 40-60 meetrit. Raudtee võib nihkuda selle koridori sees ühele või teisele poole. Isegi mõnekümne meetrine nihkumine võib kaasa tuua keskkonnamõju, mida varem pole arvestatud.

"Mõju hindamine on pikk protsess, praegu oleme me selle protsessi esimeses etapis ehk paneme kokku mõjuhindamise programme. Kui see on valmis, see on kõik avalik protsess, siis jõuame esimese programmi avalikustamiseni selle aasta sügisel," lubas Müür.

Projekteerimine toimub trassi kolmes lõigus. Esimene lõik on Harjumaa, teine Raplamaa kuni Tootsini ja kolmas Tootsist Eesti-Läti piirini. Esimesed kaks lepingut on sõlmitud ja nii projekt kui ka keskkkonnamõju hindamise aruanne peaksid valmima kahe aasta pärast.