Tartu Ülikooli mereinstituudi teadur Andres Jaanus teatas kolmapäeval linnavalitsusele, et analüüsi tulemusena leiti proovist massiliselt kaht sinivetikaliiki, Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena. Viimane neist on potentsiaalselt toksiline (võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine), põhjustades pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tõsiseid terviserikkeid. Suures koguses sinivetikaid sisaldava vee sattumine organismi võib esmaste sümptomitena tekitada kõhuvalu, kõhulahtisust, oksendamist, suuville, kuiva köha ja peavalu.

Jaanuse sõnul pole sellises vees suplemine soovitatav. "Kas vees on suures koguses sinivetikat, saab hinnata ka läbipaistvuse järgi. Kui umbes ühe meetri sügavuses vees seistes pole võimalik näha enda varbaid ja samal ajal puudub lainetus või muu häiriv tegur, mis merepõhjast setteid üles tõstab ja sellega läbipaistvust vähendab, on suure tõenäosusega tegu mikrovetikate massesinemisega," selgitas ta.

Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel. Jälgida tuleks ka tuule suunda, millest sõltuvalt vetikakogumid kas kuhjuvad randa või kantakse sealt eemale.

Sinivetikate avastamise tõttu heiskas rannavalve täna Pärnu keskrannas punase lipu, mis informeerib suplemise ohtlikkusest. Eriti tähelepanelik tasub olla lastel ja nõrgema tervisega inimestel. Kolmapäeval hakatakse kõigisse Pärnu supelrandadesse paigaldama inimesi hoiatavaid eesti- ja ingliskeelseid silte, vetikaproovid võetakse peale Pärnu ranna ka Valgerannast.

Sinivetikaohu taandumisest annab linnavalitsus eraldi teada.