Luik: Läänes on tunda soovi Venemaaga suhteid siluda
Euroopa Liidu kaitseministrid arutasid Helsingis tehisintellekti võimalusi ja ohte ning seda, kuidas riigikaitses kliimakriisile vastata. Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles, et Euroopas ja Ameerikas on tunda soovi Venemaaga taas suhteid parandama hakata.
Soome korraldab oma eesistumise üritusi Helsingi kesklinnas Finlandiatalo konverentsikeskuses. Seekordsed põhiteemad tehisintellekt ja kliimasoojenemine olid kaitseministrite kohtumise kontekstis mõnevõrra tavatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kliimakriis on praeguse Euroopa Liidu eesistujariigi Soome jaoks äärmiselt tähtis küsimus. See oli tõstetud ka kaitseministrite kohtumise teemaks.
Kliimasoojenemine süvendab ühelt poolt mitmeid kriise, teisalt annab kaitsevägi oma osa CO2 heitmetest.
Soome kaitseminister Antti Kaikkonen ütles, et kliimamuutusega tegelemine
on Soome eesistumise peaeesmärk. "Oli viimane aeg, et Euroopa Liidu
kaitseministrid seda teemat arutaksid," lausus Kaikkonen.
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini vahendas kohtumisel arutatut. "Kuidas tagada seda, et kaitsevägi panustaks kliimamuutuse teemadel, eelkõige vähendades energiasõltuvust ja oma süsiniku jalajälge ja aidates sel moel kaasa kliimasoojenemise vastases võitluses. See võib olla kasulik ka tõhususe suurendamisel," rääkis Mogherini.
Eesti kaitseminister Jüri Luik ütleb, et meie kaitseväel on suhteliselt uued ja seega säästlikud hooned ning tehnika. Biokütuse kasutamisest soovib kaitsevägi aga hoiduda, sest masinad seisavad sageli pikalt.
"Biokütustel on selline lisaaspekt, et teatud tingimustel see lihtsalt ei seisa nii kaua, et auto hakkaks garanteeritult liikuma, kui ta on kuude kaupa seisnud. Selline probleem on ja siin on võib-olla vaja mingit erandit," sõnas Luik.
Kaitseministrid arutasid veel mereturvalisust ja koos välisministritega valmisoleku parandamist hübriidohtudeks. Venemaa-poliitikat päevakavas ei olnud, küll aga tuli see jutuks omavahelistes vestlustes. Euroopas ja Ameerikas on tunda õhkkonna muutust.
Luik rääkis ka sellest, mida arutati seoses Lääne-Venemaa suhetega. "Fetisheeritakse seda, et Venemaaga tuleb rääkida, Venemaa tuleb kutsuda laua taha, aga teisest küljest Venemaa võtab seda muidugi signaalina, et nende tegevust Ukrainas hakatakse samm-sammult aktsepteerima. Minu arust see on päris negatiivne tendents," rääkis Luik.
Neljapäeval alanud välisministrite kohtumise teemad on Lähis-Ida ja Arktika.
Toimetaja: Aleksander Krjukov