Politico: Trump külmutas Ukrainale antava julgeolekuabi, et seda analüüsida ({{commentsTotal}})

Ukraina sõdur ja Javelin 2018. aastal Kiievis paraadil.
Ukraina sõdur ja Javelin 2018. aastal Kiievis paraadil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on aeglustanud algatust anda Ukrainale 250 miljoni dollari ulatuses sõjalist abi ning see ärritab nii kongressi rahvasaadikuid kui ka analüütikuid, kelle hinnangul on sellise abi andmine Venemaa agressiivse tegevuse heidutamise seisukohalt ülioluline.

Väljaandega Politico rääkinud kõrge ametniku sõnul on Trump andnud oma julgeolekuametnikele korralduse vaadata üle Ukraina toetamiseks mõeldud programm (Ukraine Security Assistance Initiative). Väidetavalt on korralduse eesmärgiks tagada, et raha kasutataks nii, et see täidaks kõige paremini USA huve.

Ukraina toetamise aeglustamist puudutavad teated saabuvad paraku ajal, mil Trump on teinud taas järjekindlalt sõbralikke avaldusi Kremli suunal. Möödunud nädalavahetusel Prantsusmaal toimunud G7 tippkohtumisel teatas Trump korduvalt, et Venemaa tuleks grupi liikmeks tagasi kutsuda, ning väidetavalt tekkis tal teiste riigijuhtidega sellel teemal ka äge vaidlus. Kusjuures Venemaa tagasikutsumist põhjendades keskendus Trump oma eelkäija Barack Obama kritiseerimisele ning jättis kõrvale olukorra Ukrainas, mis oli põhjuseks, mille tõttu Venemaa juhtivate tööstusriikide grupi hulgast omal ajal välja arvati.

Samas on teada, et Ukraina toetamiseks mõeldud raha küsimus on esile kerkinud ajal, mil Trumpi administratsioon on asunud välisabiks kasutatavat raha laiemalt üle vaatama.

USA sõjalist abi Ukrainale on juba pikemat aega tõlgendatud kui märki selle kohta, kui palju on administratsioon valmis Moskvale vastu astuma.

Trumpi ametiajal ehk 2017. aastal tehti näiteks samm, mida Obama administratsioon polnud kunagi teinud, ehk kiideti heaks otsus tarnida Ukrainale ka nn surmavat relvastust, näiteks tankitõrjesüsteeme Javelin. Kuigi see samm oli eelkõige kongressi parteiülese surve tagajärg, nähti otsuses siiski märki, et presidendi enda retoorikast hoolimata on tema administratsioon on võtnud revanšistliku Venemaa suhtes karmi hoiaku. Vastupidine algatus ehk selle otsuse mingil kujul kärpimine võib ja tegelikult juba on vallandanud Trumpi Venemaa-poliitika kriitikute pahameele.

2019. aasta eelarves on rahvasaadikud näinud ette, et Ukraina julgeoleku toetuseks eraldatakse 250 miljonit dollarit, mille eest saab nii relvi, väljaõpet, varustust ja tuge luurevaldkonnas. Sellest summast 50 miljonit dollarit on kongress eraldanud otseselt relvastuse jaoks.

Anonüümseks jääda soovinud kõrge ametnik selgitas, et president Trump on avaldanud soovi tagada, et USA huvid seataks välisabi andes esikohale, ning et ta saaks kinnituse, et "teised riigid maksaksid oma õiglase osa". Ukrainale antava sõjalise abi analüüsimises osalevad muuhulgas ka kaitseminister Mark Esper ja Valge Maja julgeolekunõunik John Bolton.

Selline selgitus kongressi liikmeid ei rahulda ning mõlema partei esindajad nõuavad hoopis, et sõjalist toetust Ukrainale suurendataks.

Oluline on see, et Ukrainale julgeolekuabiks eraldatud raha ei saa kulutada ajal, kui maksed on analüüsi huvides külmutatud. Eelarveaasta saab aga 30. septembriga läbi ning seega võib juhtuda, et summa jääbki kulutamata.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: