Eesti on globaalses innovatsioonipingereas 24. kohal
Eesti on Euroopa vähemarenenud riikidest kõige innovatiivsem, Euroopa riikide üldarvestuses 15. ja maailmas 24. positsioonil, selgub globaalse innovatsiooniindeksi tänavusest edetabelist.
Raportis Global Innovation Index 2019 hinnatakse riikide innovaatilisust 80 eri faktori kaudu, sealhulgas poliitika, tehnoloogia, haridus, infrastruktuur, loomingulisus, teadus ja ettevõtlikkus. Koondindeksi kohaselt on maailma kõige innovaatilisem riik Šveits, mis on olnud esikohal alates 2011. aastast. Sellele järgnevad tänavu Rootsi, USA, Holland, Ühendkuningriik, Soome, Taani, Singapur, Saksamaa ja Iisrael.
Eesti sai 49,97 punkti sajast, millega ta jääb napilt maha Belgiast, Austraaliast ja Austriast ning edestab Uus-Meremaad, Tšehhit ja Maltat. Kõrgeima skooriga riiki Šveitsi hinnati indeksis 67,24 punktiga, madalaima hinnangu sai Jeemen 14,49 punktiga. Kõigi 129 riigi indeksite mediaan oli 33,86 punkti.
Indeks paigutab Eesti nende kõrge sissetulekuga riikide hulka, mille innovaatilisus vastab nende arengutasemele. Ka eelmisel aastal oli Eesi samas indeksis 24. kohal, mis näitab stabiilset olukorda, tõdetakse indeksi seletuskirjas.
Eesti saab valdkondadest kõige kõrgema koha - kaheksanda - loomingulise väljundi kategoorias, infrastruktuuri valdkonnas, mis hõlmab ka infotehnoloogiat ja looduskeskkonda, saab Eesti indeksis 16. positsiooni, institutsioone hinnatakse 23. koha vääriliseks, teadmiste ja tehnoloogia taset 26. ja ettevõtluse keerukust 28. kohaga. Inimkapitali ja teaduse tasemelt on Eesti 36. kohal, turu keerukuselt 45. positsiooni. Loominguilise väljundi kategoorias on Eesti kõige tugevamad komponendid, mis indeksis kajastust leiavad Wikipedia eestikeelsete artiklite hulk arvestades rahvaarvu (maailmas 2. koht), oma filmide arvukus (4.), infotehnoloogia rakendamine organisatsioonide juhtimisel (5.) ja mobiiliäppide loomise arvukus (7.).
Indeksi panid kokku Cornelli ülikooli, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ja Euroopa Ärijuhtimise Instituudi (INSEAD) teadurid.
Toimetaja: Mait Ots