Ruth Oltjer ja Andi Hektor: targalt targa majanduse poole ({{commentsTotal}})

Ruth Oltjer ja Andi Hektor
Ruth Oltjer ja Andi Hektor Autor/allikas: Erakogu

Eesti jonnakas ja hariduseusku rahvas väärib juhte, kes kokkuleppeid austavad, unustamata kaugemat eesmärki — jätkusuutlikku ja kõrge elatustasemega Eestit, kirjutavad oma pöördumises Ruth Oltjer ning Andi Hektor.

Neljapäeval, 5. septembril toimub valitsuse istung, kus tehakse olulised otsused järgmise aasta riigieelarve jaoks. Tuletame ettevõtjate ja teadlaste poolt meelde, et valitsus peab mõtlema meie kõigi tulevikule, ausalt ja teaduspõhiselt. Lugupeetud valitsuserakondade esindajad, me pole unustanud, mida lubasite teadusleppes!

Eesti elanikkond vananeb, töötavaid inimesi jääb vähemaks ja mittetöötavaid lisandub. Vajame targemat ehk senisest märksa kõrgemat lisandväärtust tootvat majandust. Ikka selleks, et suudaksime ka kümne-kahekümne aasta pärast maksta pensione, toetada noori peresid ja äärealasid.

Selle eesmärgi nimel sõlmisid ettevõtjad, teadlased ja erakonnad vaid kolmveerand aastat tagasi ühiskondliku teadusleppe, mille järgi pidi Eesti tõstma riikliku teadus-arendustegevuse rahastamise 1 protsendini SKT-st (praegu on see all 0,7 protsendi).

Kuigi koalitsioonierakonnad on oma lubadust murdnud, siis loodetavasti on tegu siiski ajutise tagasilöögiga. Vähemalt seda on peaminister lubanud, et teema tuuakse taas lauale tänavu sügisel.

Eesti jonnakas ja hariduseusku rahvas väärib juhte, kes kokkuleppeid austavad, unustamata kaugemat eesmärki — jätkusuutlikku ja kõrge elatustasemega Eestit. Arutleme, kuidas targa majanduse raskel teel edasi minna. Toome välja neli kriitilist punkti ja pakume välja mõned lahendused.

Tasulise kõrghariduse tulek teaduse olukorda ei paranda

Esiteks, tark majandus vajab tarka tööjõudu. Targa tööjõu nõudlus on juba kasvanud, millele viitab spetsialistide järsult tõusev palk ja suurenenud spetsialistide immigratsioon.

Suur osa targast tööjõust tuleb meie ülikoolidest. Kahjuks on ülikoolide rahastus languses. Ülikoolide tegevustoetus on langenud 0,71 protsendilt (2016) 0,58 protsendini (2019) SKT-st. Teaduse avalik rahastus on kukkunud 0,88 protsendilt (2012) 0,62 protsendini (2018) SKTst. On põhimõtteliselt vale, et Eesti teadus- ja arendustegevus põhineb ligi 50 protsendi ulatuses eurorahal. See teeb meie teaduse olukorra kaootiliseks ja ebakindlaks.

Laual on kolm leevendust: riikliku rahastuse suurendamine, tasulise kõrghariduse sisseviimine või välismaalt sisse tulev tark tööjõud. Meie elatustaseme juures liiguks siia tark tööjõud ennekõike meist vaesematest riikidest (Ukraina, Venemaa, Hiina, India jt).

Praeguse poliitika valguses saab lauale tõsta ainult teise variandi, tasulise või osaliselt tasulise kõrghariduse. Loomulikult, seda koos uuendatud õppelaenude süsteemi- ja analüüsiga, aga kas see muutus ei peleta meie tudengeid tasuta kõrgharidusega Põhjamaadesse. Teaduse alarahastust tasuline kõrgharidus ei lahenda.

Teemastatud teadus on iseorganiseeruvast teadusest kallim

Teiseks, ülikoolid peavad tagama targale ettevõtlusele vajaliku "tööriistakasti", piisava valiku tugevaid alusteadusi. Näiteks meie ettevõtja, kes tegeleb keemiaga, võiks leida meie ülikoolidest vähemalt mõned maailmatasemel keemikud.

Loomulikult, ei meil ega kusagil maailmas ei sobitu ülikoolide teadustegevus ja ettevõtjate vajadused üksühele. Eraldi küsimus on, et kas riik peab suunama teadlaste uurimisteemasid. Teemastatud teadus on palju kallim iseorganiseeruvast teadusest.

Meie kindel arvamus on, et prioritiseerida tuleks teemasid, millega peame tegelema paratamatult: energeetika, kliimapoliitikast tingitud tegevused, e-riigi julgeolek jms. Teaduse rahastamise pingeline olukord tähendab, et igasugune teemastamine saab toimuda ainult juurdetulevast avalikust rahast ja tingimata kaasates erainvestoreid.

Ettevõtete arendustegevus ootab toetusmeetmeid

Kolmandaks, ettevõtted peavad suurendama oma teadus-arendustegevuse mahte, et luua kallimaid tooteid. Meenutame, 40 protsenti teadusleppega kokku lepitud lisarahast pidi minema just selle eesmärgi täitmiseks.

Kuigi jõuline lisarahastus jäi tulemata, siis on heameel, et üle pikkade aastate on näha tõsist ministeeriumiteülest koosmõtlemist omavahel ja ettevõtjatega sel teemal.

Julgemalt tuleks lauale võtta ka riigi jaoks üsna odavad meetmed: maksusoodustused teadus-arendustegevusele, avaliku rahaga võimendatud riskiinvesteeringud tarka ettevõtlusse, parem tugi ettevõtetele osalemaks EL-i Horisondi ja Eurostarsi rahvusvahelistes koostööprogrammides.

Meie arvates on ka käes aeg, et EAS muutuks tõeliseks innovatsiooniagentuuriks. Maailmakogemus näitab, et alla 50 töötajaga ettevõtted ei suuda üksinda edukat arendustegevust teha. Seega, peame looma ettevõtete arendusklastreid ja soosima ettevõtete konsolideerumist.

Rahvusvahelistest võrgustikest tuleks võtta maksimum

Neljandaks, meil on üksjagu unikaalseid teadusmahukaid algatusi/tegevusi, mis võiksid toota palju suuremat majanduslikku kasu: e-riik, geenivaramu koos e-tervisega, tark elektrivõrk, koostöö CERN-i ja Euroopa Kosmoseagentuuriga, kus mitmed Eesti ettevõtted on end väga tugevast küljest näidanud.

Sarnaselt Soomega peaksime kõigi selliste tegevuste ümber ehitama ettevõtete miniökosüsteeme, soosima sealt uute firmade võrsumist jms. Seda saab ja tuleb teha koos tarkade riskiinvestoritega.

Kokkuvõtteks

Vaesust ümber jagada ei saa. Meie teadlaste ideed ja lahendused, mille ettevõtjad kiirelt ära kasutavad, on Eesti ettevõtjate kõige olulisem konkurentsieelis. Just sellest sõltub otseselt meie ettevõtete konkurentsivõime ja palkade-pensionite kasv.

Sellest omakorda sõltub otseselt see, kui suur osa noortest otsustab minna tulevikus tööle ja elama teistesse riikidesse ning kui paljud teevad otsuse Eesti kasuks. Tehkem kõik selleks, et teadus-arendustegevuse rahastamine tõuseks 1 protsendini SKT-st!

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: