Ratas: riigieelarve koostamisel on vaja leida ka kokkuhoiukohti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Peaminister Jüri Ratase sõnul ei erine rahandusministeeriumi värske majandusprognoos oluliselt kevadprognoosist. Keda ootab kärpimine ja kes võiks loota palgatõusule, on peaministri sõnul lähema kuu vaidluste küsimus.

Ratas tunnistas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et sai kolmapäeva hommikul koos rahandusminister Martin Helmega (EKRE) rahandusministeeriumi ametnikelt ülevaate suvise majandusprognoosi kohta, mis saab aluseks tuleva aasta riigieelarve koostamisele.

"Mis muutus on võrreldes kevadprognoosiga, see on järgneva kuu arutelude sisu. Kust on vaja kokkuhoidu teha? Kus kohas on võimalus, kui üldse on võimalus, eelarves midagi juurde panna? Aga tervikuna, ega situatsioon kevadest väga palju muutunud pole," tunnistas Ratas.

Saatejuht Arp Mülleri täpsustavale küsimusele, kas kärpida tuleb vähem kui kevadel räägitud 100 miljonit, vastas Ratas, et valitsuskabinet alustab arutelusid neljapäeval ja et on aus, kui valitsuse liikmed saavad esialgse info rahandusministeeriumi ametnikelt, mitte meediast. Ratas lisas, et kindlasti on riigieelarve koostamisel vaja leida ka kokkuhoiukohti.

Teine saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kas riigieelarvest palka saavatele inimestele tähendab see, et tuleval aastal on hea uudis ka see, kui nende töökoht jääb alles ja palk ei vähene?

"Teatud valdkondades me koondamisi ei tee ja palgatase jääb samaks," vastas peaminister. Ja lisas, et järgmine küsimus on, kas riigil on hetkel võimalusi mingis valdkonnas teha ka palgatõusu.

"Kui me räägime näiteks haridustöötajatest, siis erinevad koalitsioonid on püüelnud selle poole, et õpetaja keskmine palk oleks Eesti keskmisest 120 protsenti. Me oleme viimasel kolmel aastal õpetajate palga alammäära tõstnud. Praegu on see 1250 eurot ja õpetaja keskmine palk 1500 eurot, aga see ei ole piisav. Kuid lõplikud, ka palgaotsused, sünnivad septembris," vastas Ratas.

Rahandusministeerium tutvustab suvist majandusprognoosi tuleval esmaspäeval. Majandusprognoos on üheks aluseks, mille põhjal valitsus koostab 2020. aasta riigieelarve eelnõu. Ratase sõnul on valitsusel kohustus anda riigieelarve riigikogule üle hiljemalt septembri lõpus. Kuivõrd viimane korraline riigikogu istung enne istungitevaba nädalat on 26. septembril, peab valitsus eelarvet tehes ka sellega arvestama.

Müller küsis Rataselt, kas valitsus on kulude kärpimise ja koondamiste vältimiseks valmis leevendama ka siseriiklikke eelarvereegleid, mis on Euroopa omadest rangemad (Euroopa Liit lubab madala võla- ja riskitasemega riikidel eelarve puudujääki üks protsent SKP-st, Eestis on see piir aga 0,5 protsenti - toim).

Ratas vastas, et tõesti lähtub Eesti karmimast reeglist, kui Euroopa Liit ette näeb.

"Näiteks Soome lähtub, et eelarve tasakaalu reegel, mis Brüsseli poolt on ette öeldud ja see on maksimum miinus üks protsent. Kui Eesti sellest lähtuks, siis Euroopa Komisjon teeb ümberarvestuse iga riigi põhiselt ja Eesti puhul oleks see miinus 0,75 protsenti. Kui te küsite, kas tänane koalitsioon läheb seda teed, siis seda pole kokku lepitud."

Ratas lisas, et pigem on võetud suund aasta põhisele arvestusele ja see tähendab eelarve tasakaalu.

"Tänases seisus muud kokkulepet ei ole. Ja kui võtta viimane, paari kuu eest koostatud riigi eelarvestrateegia aluseks, siis ma ei näe täna, et muud konsensust valitsuses oleks," sõnas peaminister. 

Mirko Ojakivi, Jüri Ratas ja Arp Müller Autor/allikas: ERR

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: