Eelnõu kohaselt saab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) edaspidi nõuda veebiteenuste pakkujatelt ja pankadelt infot, et tuvastada e-poodi pidava ettevõtja isik, teha kontrolloste, vara arestida, dokumentidest ja andmetest koopiaid teha ning vajadusel takistada juurdepääs veebiliidesele, kui rikkumise lõpetamine ei ole muul moel võimalik.

Teisisõnu: kui on kahtlus, et mõni e-kaupleja tegeleb oma veebilehel tarbijate petmisega, saavad tarbijakaitseametnikud politsei, finantsinspektsiooni ja kohtutega võrdsed võimalused sekkuda, näiteks teha ettevõtja kontoris läbiotsimine.

Paljud kaupmeeste katusorganisatsioonid - kaubandus-tööstuskoda, kaupmeeste liit ja e-kaubanduse liit - peavad selliste õiguste andmist järelevalveametnikele ebaproportsionaalseks ning leiavad, et piisab, kui politseil ja kohtutel need õigused juba teiste seaduste alusel on.

Kaupmehi koondavad organisatsioonid saatsid oma tähelepanekute kohta MKM-ile ka pöördumise, ent sisulist vastust nad ei saanud. Selle asemel saatis MKM eelnõu kuu aega tagasi justiitsministeeriumile ilma ettevõtjate tähelepanekuid arvestamata kooskõlastamiseks edasi. Nüüd loodavad ettevõtjad justiitsminister Raivo Aegi tähelepanu oma murele tõmmata.

Eelnõu annab kaupmeeste hinnangul tarbijakaitseametnikele põhjendamatult suured õigused kauplejalt dokumente ja muid andmeid saada ning jätab liiga suure tõlgendusvõimaluse seadusega antavate õiguste rakendamiseks, mille tulemusel saab kahjustada ettevõtlusvabadus.

"Peamine probleem on selles, et see õigus on liiga üldsõnaline ja ametnikule piiramatuid õigusi andev," ütles e-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät. "Kui on kahtlus, et on mingi rikkumine või andmeleke olnud, võiks küsida vaid juhtumiga seotud dokumente, mitte aga kõiki materjale. Praeguse sõnastuse puhul aga võib tarbijakaitseametnik nõuda mis iganes kahtluse puhul e-poe pidajalt välja näiteks viie aasta jagu dokumente, äriplaani, ostuajaloo, kliendibaasi jne. See on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Kui tarbijakaitseametnik näeb, et kaupmees on rikkunud seadust, võib ta kohe politseisse või kohtusse pöörduda, kes siis kohe tegutsevad."

MKM aga oli kaupmeestele vastanud, et ei näe murekohta ning ministeeriumi hinnangul pole põhjust eeldada, et ametnikud oma volitusi kuritarvitada võiksid.

MKM-i tooteohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Riina Piliste lükkab selle arvamuse, et ametnikud piiramatud õigused saavad, tagasi.

"Päris kõiki andmeid ei ole õigus saada ja ei ole ka vaja. Ikka vaid need andmed, mis on vajalikud rikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks. See pole nii et suvalisi andmeid võiks küsida, TTJA peab ju ikka põhjendama andmete küsimist," ütleb Piliste.

Laiemate õiguste andmist ametnikele põhjendab ta aga ajafaktoriga: kui tarbijakaitseametnik hakkaks kahtluste korral politseisse või kohtusse pöörduma, võtaks see pööraselt palju aega, iseäranis kui juhtum puudutab mõnes teises EL-i liikmesriigis registreeritud e-poodi.

"See on levinud mudel, et pannakse püsti veebileht, mis on kättesaadav tuhandetele tarbijatele üle Euroopa Liidu, seal tehakse palju väga soodsaid pakkumisi, kogutakse paari kuuga tohutult tellimusi kokku, võetakse tarbijatelt raha ette ära ja siis ettevõtja kaob. Läbi kohtu võtaks andmete küsimine veebiteenuse pakkujalt palju rohkem aega," põhjendab Piliste.

Sageli jäävad sellistes e-poodides klientide tellimused alla 200 euro piiri. Niisugused pettused väärteoks ei kvalifitseeru, mistõttu politsei nendega ei tegele. Ent oluline on mastaabiefekt: kahju, mis kelmist kaupmees tuhandete petetud klientide peale kokku tekitab, võib ulatuda kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse, juhul kui teenust paljudes riikides osutatakse.

"Politseil tundus nende kaasamine liiga koormav, et saada infot sellise isiku kohta," lisas Piliste.

MKM ei pea vahendajate - olgu see siis politsei, finantsinspektsioon või kohus - kaasamist põhjendatuks. Seetõttu ongi lahenduseks tarbijakaitseametnikud, kes osalt uurija tööd tegema peavad hakkama.

Eelnõu seaduseks vormimisega on ka kiire. Kuna tegemist on EL-i otsekohalduva määrusega, tuleb see kahe aasta jooksul liikmesriikides seaduseks vormida. Tähtaeg kukub 17. jaanuaril. Praegu aga on käsil alles kooskõlastused.

Piliste põhjendab määruse ülevõtmise venimist parlamendivalimiste ja valitsuse moodustamisega, mis vahepealsesse aega jäid ja aja sisulise töö edendamiselt ära võtsid. Nüüd on vaja seaduseelnõu kiiresti - veel sel sügisel - valitsusse ja riigikokku saada, et see jaanuaris jõustuda saaks.

Kaupmeestele selgituse võlgu jäänud MKM lubab mures osapooltega peagi maha istuda.

"Me teadlikult ei soovinud anda neile tagasisidet selle kohta, kuidas see eelnõu tekst saab lõplikult olema, enne kui oleme justiitsministeeriumilt arvamuse saanud. Tarbijakaitseseadusega on seotud paljud seadused, mis on justiitsministeeriumi pädevuses tõlgendada: võib-olla oleme tõlgendanud midagi valesti või lähevad pädevused kaugemale, kui mõistlik oleks või pole neid vaja anda, sest on juba kaetud," loetleb Piliste. "Meil on plaan teha kohtumine samade organisatsioonidega, kes samasisulist arvamust avaldasid," lubab ta.