Tõnu Väät: Hiina mõjuvõim sööb Eesti maksutulu
E-osteldakse Eestist väljaspool asuvatest e-poodidest iga kuu keskmiselt 50-60 miljoni euro eest. Sellelt summalt hetkel Eesti riik maksutulu ei saa. Kokku tähendab see sadu miljoneid kaotatud maksutulu aastas, kirjutab Tõnu Väät.
Me räägime Hiinast liiga vähe ja kui räägime, kipume Hiinat alahindama. Hiinlane on loomult tagasihoidlik, tänulik ja meeletu töövõimega. Sellest annab hiljuti tunnistust kolleegi kogemus, kes pärast pikemat Hiina-visiiti sõnas, et "uskumatu, nad töötavad kuus päeva nädalas, kunagi ei lahkuta enne sind ega küsita palka juurde, vaid päritakse, kas ma saaksin midagi veel ära teha". Kuidas mõjutab hiinlaste ülim agarus ja edukus eestlaste igapäevaelu?
Vaieldamatult on Hiina oma mõjuvõimu saavutamiseks palju vaeva näinud. Hiina rahvaarv ja majandus on üks suurimaid maailmas. Kui vaadata kitsamalt e-kaubanduse sektorit, on Hiina mõju kõige võimsam. Ainuüksi Hiina Postis töötab rohkem inimesi, kui Eestis on eestlasi. Kas suudate ette kujutada ettevõtet, kus töötab miljon inimest?
E-ostlemine Hiinaga kokku puutumata on väga raske. Valdav osa kaupu, mida saab e-osteldes tellida, valmistatakse Hiinas. Ja kui isegi õnnestub Hiinas toodetust pääseda, saadetakse suur hulk kaup otse Hiinast või läbi Hiina.
Kui ka sellest õnnestub hoiduda, siis on tõenäoliselt kas toote valmistaja või saatja ettevõtte seas hiinlasi. Või kui täna ei ole, siis homme juba on.
Hiina laieneb jõudsalt, ostes kokku nii logistika- ja arendusettevõtteid kui ka maailma juhtivaid kaupmehi. Riik on ka üks arenenumaid ja suunanäitajaid e-kaubanduse arenduses.
Ligikaudu 1,4 miljardi elanikuga Hiinas kasutab internetti "kõigest" ligi 50 protsenti elanikest, see tähendab "tühist" 650 miljonit inimest. Hiinlased on väga suured tehnikaarmastajad. Uuringute väitel tehakse riigis 90 protsenti ostudest ja meediatarbimisest mobiiliga, kasutades peamiselt Wechat rakendust (mis koondab enda alla teisi rakendusi). Riigis arendatakse roboteid, pilgumakseid mobiilist ja muudki huvitavat.
Hiinlaste "robotiseeruvust" näitab riigis arendatud sotsiaalne hindamissüsteem, mis lubab kõigil sinu käitumist hinnata.
Näiteks, kui sa ei anna rongis vanemale inimesele istet, saab anda sulle rakenduses selle kohta tagasisidet, või kui jääd tööle hiljaks, langeb su sotsiaalne reiting. Hinnang ei ole vaid meelelahutuslik või üksteise korrale kutsumise tööriist – reitingut jälgivad muuhulgas pangad laenuotsuste tegemisel.
Nii ongi inimene automaatselt seadusekuulelik, pingutab tööl kõigest väest ja tegutseb veel vabatahtlikuna, et parandada oma hinnangut.
Miljoneid saamata maksutulu
Tuleme aga tagasi Eestisse ja Euroopa Liitu. Eestis moodustab e-kaubandus kuus ca 120 miljonit eurot. Sellest poole ehk ligi 60 miljoni euro eest tellivad eestlased kaupu veebipoodidest, mis asuvad Eestist väljaspool. Suure osa sellest Hiinast.
Eestlaste lemmik ostlemiskohtade esikolmikus on lisaks suurtele kodumaistele e-poodidele Aliexpress, esikümnest võib leida ka ameeriklaste favoriidid Amazoni ja eBay. Nimetatud e-poed müüvad peamiselt väga soodsaid tooteid – justnimelt tooteid, mitte brände.
Hiinast tellides on ülilevinud tava kirjutada pakile "gift", mis lubab tellijal toote kätte saada tolli- ja käibemaksuvabalt ning mis kutsub uuesti tellima.
Euroopa Liit on võtnud vastu seaduse, mis 2021. aastast kehtestab kolmandatest riikidest, st väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud saadetistele käibemaksu maksumuse väärtusest olenemata. Euroopa Liit ja ka Eesti valitsus usuvad tõsimeeli, et see lahendus muudab olukorda.
Siiski on hiinlased naeratades ja kummardades mitmel korral öelnud, et firma ja saatja saab ju registreerida ka Euroopa Liitu. Tasub tähele panna, et eestlaste, aga ka ülejäänud maailma jaoks on Hiina turg kinni, meie oma nende jaoks aga mitte.
Miks aga sellest üldse rääkida? Nagu mainitud, e-osteldakse Eestist väljaspool asuvatest e-poodidest iga kuu keskmiselt 50-60 miljoni euro eest. Sellelt summalt hetkel Eesti riik maksutulu ei saa. Kokku tähendab see sadu miljoneid kaotatud maksutulu aastas.
Kahjuks ei saa näidata sõrmega ainult Hiina poole. Eestis on mitmeid edukaid start-upe ja ettevõtteid, mis uhkusega end Eesti ettevõttena esitlevad. Teisalt on suur osa neist registreeritud mõnes muus riigis, peamiselt Suurbritannias.
E-ostlemisest jäävad jäljed – sularahas maksta ei saa ja igast pangatehingust jääb märge. Kui vaadata Eesti Panga kaardimaksete statistikat, selgub, kuhu tegelikult makstud raha laekub. Kõige suurem osa sellest, 30 protsenti, jõuab Suurbritanniasse.
See tähendab, et väga suur osa meie teada Eesti ettevõtteid on tegelikult registreeritud Suurbritanniasse, mis omakorda tähendab, et nende ettevõtete kasumi väljavõtmine ega maksude laekumised Eesti maksutulus ei kajastu.
On teada, et Amazon plaanib Skandinaavias välja tulla ülikiire ja tasuta transporti pakkuva Prime teenusega, avades lao ka Soomes. Selle mõju Eesti e-kaubandusettevõtete on raske alahinnata, sest tarbija seiskohast on loomulik valida võimalus osta soodsamalt. See omakorda tähendab aga väiksemat maksutulu Eesti riigile.
Kas on lahendusi?
Laekumata maksutulu probleemi lahendamine on riigi probleem. Eesti valitsus on Amazoni Soome laienemise peale, mis avaldab ilmselgelt mõju ka siinsele ettevõtlusele, öelnud, et me ei saa sekkuda Soome siseasjadesse, luua uusi makse ega muuta kiiresti Euroopa Liidu suurt masinavärki.
Nagu öeldud, jäävad e-ostlemisest jäljed. Kui ettevõte müüb oma tooted või teenuseid teise riiki, st ekspordib, siis igas riigis on kehtestatud minimaalne käibenõue, mida ületades peab ettevõte end käibemaksukohuslaseks registreerima.
Sellest võiks alustada ka Eesti riik ja maksuamet. Olgu selleks esmalt kasvõi null-käibemaksu kehtestamine, mis annaks meile vähemalt info välisettevõtete käivetest Eestis.
Me teame, et kullerfirmad toovad Eestisse iga kuu 60 miljoni euro eest pakke. Kas maksu- ja tolliamet võiks igakuiselt võtta kokku andmed ja esitada müüjale käibemaksu nõude?
EMTA viimane uudis oli miljoni eurosest arendusest, mis hakkab hindama viiepallisüsteemis iga ettevõte maksukuulekust. Kui välisettevõtetele esitatav käibemaksunõue tundub pöörane, siis teadmiseks, et Prantsusmaa on Facebookile kehtestamas 3-protsendilist maksu.
Hiinlaste kasvavas mõjuvõimus on kaks muret tekitavat aspekti. Esimene neist on sadade miljonite eurode väärtuses maksutulu käest laskmine. Teine aga suurte gigantide rahulik ja sõbralik pealetulek.
Kui paar aastat muutusteta edasi lasta, võtab võimust üks suur Aliexpress, mis võib anda valusa hoobi mitmetele Eesti ettevõtetele. Lisaks maksutulule kaovad töökohad ja unikaalsed tooted. Viimane aeg on Hiina pakid avada!
Toimetaja: Kaupo Meiel