Washington Post kirjutas, et USA piiritara ehituse tõttu kärbitakse USA kaitseotstarbelisi investeeringuid mujal maailmas, sealhulgas puudutab see eriüksuslaste baasi ehitust Eestisse, millest kolmapäeval oli juttu saates "Pealtnägija".

"Pealtnägija" nimelt käis lugu tegemas Eestis juba alates 2014. aastast olevast USA eriüksuslaste baasist, kus praegu käib juurdeehitus, mis peaks valmima järgmisel aastal.

Kaitseminister Luik kommenteeris teemat valitsuse pressikonverentsil. "Mis puutub konkreetsetesse summadesse, siis vastavalt sellele Pentagoni otsusele on need edasi lükatud. Kui me vaatame seda praegu kontekstis, siis ameeriklased on neljaks aastaks- aastani 2019 - eraldanud meile üle 200 miljoni dollari. Nii, et selles mõttes see summa, millest me praegu räägime 15,7 miljonit on selle kõrval väga väike," rääkis Luik.

Ameerika Ühendriigid on aastatel 2015–2019 eraldanud Eestile kaitseinvesteeringuteks 218,6 miljonit eurot.

"Koostöö ameeriklastega jätkub väga aktiivselt. Tegu on kahe objekti ehitamisega. Mis objektidest on juttu, seda nägite juba "Pealtnägijast"," lisas ta.

Luik selgitas, et tegu on Ameerika Ühendriikide rahaga, mida Ameerika Ühendriigid meile eraldavad meie sooja koostöö raamides. "Nii, et mul ei ole võimalik kuidagi kommenteerida seda konkreetset otsust. Kindlasti ei nõrgenda see kuidagi meie poolset meie ja Ameerika vahelist koostööd. Nende summade kontekstis, millest me räägime, on see tegelikult ikkagi väga väike," ütles Luik veel.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Karin Kivipõld ütles ERR-ile, et nende projektide elluviimine lükkub edasi, kuid lahendused on leidmisel.

"Tegu on Eesti baasiga, kus tegutsevad Eesti ja Ühendriikide eriväelased. Meedias esile toodud konkreetsete projektide elluviimise edasilükkumine kaugemasse tulevikku on kahetsusväärne, kuid koostöö-projektid USA-ga ja ameeriklaste investeeringud Eestis taristusse jätkuvad ka edaspidi," lausus Kivipõld.

Kivipõld rõhutas, et tegemist on Eesti baasiga ning koostöö Ameerika Ühendriikidega jätkub. 

"USA abiga teostatud taristuprojektide elluviimisel on tegemist olnud pikaajaliste protsessidega, mille planeerimisel on lähtutud mõlema poole huvidest. Eesti on koostöös teostatud projektidesse ka ise märkimisväärselt investeerinud," lisas Kivipõld.