Lepiku sõnul liigutakse kahe piirilinna vahel üha enam. Ühiselt korraldatakse laatasid, festivale ja spordiüritusi, kuid Valgast Valka minnes tuleb reisidokumendid ikkagi taskus hoida. Veel enam, alaealistega peaks olema kaasas ka lapsevanema luba.

"Eelmine aasta üks lasteaiarühm tahtis külla minna 500 meetrit üle piiri teisele lasteaiarühmale, kellega nad olid sõprussidemeid loomas. Meie lasteaiakasvatajad tahtsid kõiki asju korrektselt ajada ja küsisid PPA-lt, et milliseid dokumente peab olema, et lastega üle piiri minna. Siis selgus, et lapsel peab kaasas olema mõlema lapsevanema kirjalik nõusolek selleks. Tol korral jäigi ära. Lasteaiarühm ei julgenud üle piiri minna, kuigi selle lasteaia tagaaed jookseb mööda riigipiiri," rääkis Lepik.

Niisuguste olukordade vältimiseks pakub Lepik välja Valga-Valka eritsooni.

"Meie ettepanek on olnud, et kontrollitav riigipiir võiks olla kahe linna välispiiril, et linnasisestes toimingutes saaksime me olla nii nagu me tahame olla – üks linn küll kahes riigis, aga kõik toimingud toimuks ühtsel territooriumil."

Valga-Valka eristaatusest on mõlema linna juhid rääkinud varemgi. Tegelikult ongi soovitud päris ühist omavalitsust. Ainsana nii-öelda riigi tasandi poliitikutest on seda mõtet tervitanud praegune eurosaadik Igor Gräzin. Margus Lepik tõdes, et nii Eesti kui Läti valitsustes idee väga ei edene.

"Sisuliselt oleme me ikka samas positsioonis mõlema riigi juures. On poliitikuid ja ametnikke, kes väga mõistavad seda. Samas põrkub see tavaliselt üldiste reeglite ja bürokraatlike tõkiste vastu. Tuleb lihtsalt vastus, et arvestades meie välissuhtlust ja erinevaid seaduseid, ei ole see võimalik," nentis Lepik.

Teisalt jääb küsimus, kas dokumendikontrolli nihutamist ikka läheb tarvis. Politsei- ja piirivalveameti teatel pole ühtegi saatja või dokumendita alaealist Valka linnast tagasi saadetud. Samuti ei kontrollita Valgas Läti lapsi.

"Meil on ühine kunstikool Läti poole peal ja lapsed kogu aeg liiguvad üle piiri. Aga seda garantiid meil kahjuks kellelgi ei ole, et seda ei kontrollita. Ja kui seda tehakse, siis sõltub juba selle kontrollija-ametniku tahtest ja huvist, et kuidas seda asja edasi ajada. Meie eesmärk on ikkagi olla korrektsed igatpidi riikide seaduste suhtes ja et need asjad korrektselt sujuks, oleks vaja ikkagi erinevate riikide regulatsioone muuta," jäi Lepik endale kindlaks.