Autistidele pole Eestis kõikehõlmavat hooldusmudelit
Autismihäiretega inimestele puudub Eestis kõikehõlmav hooldusmudel ning selleks toimus Tallinnas Euroopa Liidu ja autismifondi Toetan Erilist Elu koostöös autistide toimetuleku mudeli loomiseks töötuba. Lähiaastatel on plaanis selle mudeli alusel riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd praktikas järele proovida.
Tondi kooli õpetaja Kärt Kübar selgitas "Aktuaalses kaameras", et autist õpib suhtlema ning tema jaoks peavad märgid olema samad kogu aeg. Kui autist avastab, et temast ei saada enam aru, ei oska ta käituda, läheb endast välja ja selle tulemusel ta eraldatakse.
"Selle asemel, et see inimene võiks tegutseda, toimetada, käia väljas, olla koos teistega, peab ta istuma ühes kinnises ruumis," tõdes Kübar.
Et autist tuleks toime, ei tohi järjepidevusse lünki tekkida. "Need lüngad tulevadki võib-olla sisse seal, kus laps liigub lasteaiast kooli ja koolist edasi täiskasvanute maailma, kas päevakeskusse või erihoolekandekülasse või ükskõik millisesse kohta, kus ta peab uuesti kohanema," selgitas Kübar.
Tartu Herbert Masingu kooli juht Siim Värv ütles, et lüngad on olemas - puuduvad pahatihti koolile eelnevad ja järgnevad sammud.
"Kui me jätkame nii, nagu siiani, et igaüks oma mätta otsas, siis jäävad üksikud väiksed saared, võib-olla oaasid Eestis, aga ei ole sellist ühtset tervikut," märkis ta.
Autistidele suunatud teenuse lahtiseletamine tähendab, kui palju peaks olema hooldusasutusi, töötajaid neis ja mida need peavad oskama.
"Me praegu oleme nii kaugel, et proovime järgmise paari aasta jooksul reaalselt kohalike omavalitsustega koostöös läbi selle, kuidas neid teenuseid on mõistlik korraldada," rääkis sotsiaalkindlustuameti erihoolekande talituse projektijuht Kärt Saarsen.
Eestis on erinevatel andmetel 4000 kuni 8000 autisti.
Toimetaja: Merili Nael