Analüüs soovitab Eestile tuumaenergiat, automakse ja lihatootmise kärbet ({{commentsTotal}})

{{1568187060000 | amCalendar}}
Tänapäevased parimat võimalikku tehnikat kasutavad puhastusseadmed ja filtrid viivad kahjulike saasteainete õhuheite peaaegu miinimumini.
Tänapäevased parimat võimalikku tehnikat kasutavad puhastusseadmed ja filtrid viivad kahjulike saasteainete õhuheite peaaegu miinimumini. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valitsus arutas teisipäeval esimest korda meetmeid, mis peaks aitama Eestil vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitmeid. Muuhulgas soovitas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) oma analüüsis kaaluda väikeste moodultuumareaktorite rajamist, auto- ja teemakse ning lihatarbimise vähendamist.

"(Moodulreaktorite kasutamisel - ERR) tuleneb kasvuhoonegaaside heite vähendamine sellest, et energiaallikas on heitmevaba, aga tekivad radioaktiiivsed jäätmed, mille käitlemiseks Eestis praegu lahendust pole," seisab ERR-i käsutuses olevas analüüsis. "Käsitletud tehnoloogia on sulasoolreaktorid ja võimalik oleks ka põlevkivikatla asendamine moodulreaktoriga."

Analüüsi kohaselt võiks kõige varem alustada 4. põlvkonna moodulreaktori ehitamist aastatel 2029-2030, mis võimaldaks alustada elektri tootmist 200 või 300 MW võimsusega reaktorist 2032. või 2033. aastal.

Raport toob kokku välja 57 erinevat meedet neljas valdkonnas - hooned, energiakandjad, transport, põllumajandus.

Hoonetega seotud meetmete hulgas on näidatud, kuidas rekonstrueerimine aitab hoonete parema isoleerimise, soojustagastuse ja muude meetmetega energiat kokku hoida.

Energiakandjatega seotud meetmete hulgas nimetatakase päikeseenergia, tuuleparkide ja hüdrupumpjaamade laiemat kasutussevõtmist, kaugkütte muutmist energiasäästlikumaks, põllumajandusmasinate muutmist energiasäästlikumaks, tööstusettevõtete jääkgaaside ringlussevõtmist, kaugjahutust, LED-tehnoloogia kasutamist tänavavalgustuses ja muuhulgas ka moodulreaktoreid.

Liikuvuse ja transpordi valdkonnna meetmete all nimetatakse analüüsis säästlikumate rongide kasutuselevõttu ning kaubatranspordi üleviimist maanteedelt raudteele, linnade parkimis- ja liikuvuspoliitika ning muude meetmete rakendamist energiasäästuks, autode kooskasutust ja kaugtööd, samuti rehvirõhu ja masinate aerodünaamika abil energiasäästu võimalused. Eraldi tuuakse ka välja teekasutustasude ning sõiduatode registreerimise ja aastamaksu ning Tallinnas ummikumaksu kehtestamise võimalus.

Põllumajanduse ja maaksutuse valdkonnas soovitatakse parandada sõnnikukäitlemist, edendada täppisväetamist, mineraalväetiste asendamist orgaanilistega, metsastamist. Ühe meetmena tuuakse analüüsis esile ka võimalus vähendada lihatarbimist ja selle asendamist taimset päritolu toiduga.

"Elanike lihatarbimise vähendamiseks on erinevaid viise mida riik saaks toetada," seisab SEI raportis. "Üheks nendeks oleks taimetoitluse kampaaniad, näiteks koostöö kampaaniaga Taimne Teisipäev; koolitused lasteaedades ja koolides."

SEI juhataja: see pole lõplik raport

SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste teatas kolmapäeva lõuna ajal ERR-ile, et tegu on raporti pooliku variandiga.

"Oleme esialgu erinevate ministeeriumide, huvigruppide pakutud meetme ideedest (ehk long list, mis teie käsutuses olevas raportis on) välja [võtnud] kõik need, mis olulist mõju ei anna ja mille rakendamise kulu on raske kvantifitseerida. Sh nt, lihasöömise piiramine. Samuti ei soovita SEI ühte või teist meedet kasutada, vaid me oleme teinud valitsusele modelleerimise tööriista, millega ta saab ühe või teise meetme rakendamise mõju CO2 ekv vähendamisele, majandusele, töökohtadele läbi mängida," teatas Tammiste.

Valitsuskomisjon sai teisipäeval esimese ülevaate

Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai teisipäeval Eesti kliimaneutraalsuse analüüsi vahearuandest esimese ülevaate.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eestil soov saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks riigiks, mille majandus on konkurentsivõimeline ning elukeskkond kaasaegne.

"Valitsus on kliimaküsimused võtnud prioriteediks ja oleme veendunud, et läbimõeldud tegutsemisega saame pöörata kliimamuutustega võitlemise enda kasuks. Täna saime esialgse ülevaate võimalustest kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja arutasime ka põlevkivisektori tulevikku. Jätkame arutelusid, et teha Eesti jaoks kõige targemad valikud," sõnas Ratas pressiteate vahendusel.

Euroopa Liidu valitsusjuhid leppisid 20. juuni ülemkogu kohtumisel kokku, et Euroopa Liit tegutseb kliimaneutraalse majanduse suunas liikumiseks. Algne plaan seada sihiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ei saanud üksmeelset heakskiitu, kuna see ei olnud vastuvõetav Poolale, Ungarile ja Tšehhile. Eesti jäi seisukohale, et ei saa sellekohast kohustust võtta enne, kui on oma võimalustest selguse saavutanud. Analüüs on üks samm selguse saamisel.

SEI Tallinn: see oli esialgne analüüs

Pärast raporti avaldamist ERR-iga rääkinud Tammiste ütles, et tegemist on esialgsete võimalike meetmete loendiga.

Tammiste saatis ERR-ile ka uue loendi, kus ei leidu enam lihatarbimise vähendamist ning samuti autode teekasutustasusid, sõiduautode registreerimis- ja aastamaksu, Tallinna ummikumaksu ning optimaalse rehvirõhu ja sõidukite aerodünaamika propageerimist.

Uuele meetmete loendile lisatud lühike ja üldine memo kinnitab, et kliimaneutraalse Eestini jõudmine, kus kasvuhoonegaaside netoheitkogus on viidud nulltasemele või alla selle, aastaks 2050 on analüüsitud meetmete laiaulatusliku rakendamise korral tehniliselt võimalik ning strateegiliselt tarkade investeeringute korral potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoov.

 

Lisatud analüüs täismahus

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: