"Kõige olulisem on anda sõnum ja arusaamine sellest, et need on suured muutused ja suured investeeringud," ütles Tammiste kolmapäeval ERR-ile. "Aga teiselt poolt tähendab see ka Eesti elukorralduse ja majanduse mõistlikumaks ja ressursiefektiivsemaks muutmist. Ja see ei tähenda, et see on kõigile tohutu kulu, vaid meie analüüs ütles seda, et kokku see toob pigem säästu. Kui kõik need meetmed komplektis ära teha, siis see oleks majanduslik sääst," rõhutas Tammiste.

Instituudi juht tõi näiteks, et kui soovida hoonete energiasäästlikumaks muutmisega 2050. aastani õiges tempos liikuda, peaks rekonstrueeritavate hoonete maht olema üle miljoni ruutmeetri aastas, mis tähendaks üle 200 miljoni euro investeeringuid aastas. "See on see maht, mis tuleb keskmiselt ära teha iga aasta kuni aastani 2050. Siis on võimalik saada sealt selline vähendamine, et tõesti heitmete pool ka klapiks," rääkis Tammiste.

Euroopa Liidu riigid on võtnud kohustuse vähendada 2050. aastaks oma süsinikuheidet 80 protsenti võrreldes 1990. aastaga ning nüüd soovib suur osa riike tõsta selle 100 protsendi peale. Eesti ei ole siiani sajaprotsendise vähendamise kohustuse võtmist otsustanud.

"Üks analüüsi järeldusi oli selline, et tänane liikumiskiirus ei ole piisav ei 80 protsendi ega kaugeltki mitte kliimaneutraalsse mõttes," rõhutas Tammiste.

Instituudi töörühm konsulteeris analüüsi koostamisel valdkondlike ministeeriumide ja ülikoolide, ekspertidega ning tugines nii kodu- kui välismaisele ekspertiisile, võttes aluseks Eestis juba tehtud analüüsid transpord, energeetika ja põllumajanduse valdkonnas. SEI Tallinna juhataja rääkis, et instituut esitab valitsusele lõppraporti, mis kajastab 57 meedet kuues sektoris. Võimalike meetmete hulgast jäeti välja kõik teadlikkuse tõstmisega seotud meetmed ning maksumuudatused. "Sest lähtusime sellest, kas meetme puhul on võimalik selgelt hinnata tema mõju CO2 ekvivalendi vähenemisele ja kas on võimalik hinnata ka selle maksumust ja kuluefektiivsust. See suvine pikk nimekiri sai oluliselt lühemaks lõpuks," rääkis Tammiste ja rõhutas, et lihatarbimise piiramise või muud toitumisharjumuse muutmist puudutavad soovitused jäid analüüsist välja.

Lisaks esitletakse valitsusele ka modelleerimise tööriista, kus on võimalik rakendatavaid meetmeid valides kalkuleerida, mis selle tulemuseks oleks. "Sellise dünaamilise modelleerimise tööriista põhjal me näitasime kalkulatsioone ja peamisi järeldusi kliima- ja energiakomisjonile," ütles Tammiste. Tema sõnul on kaks võimalust - kas saavutada süsinikuheitme vähenemist regulatiivse meetmega või teha seda investeeringu- või toetusmeetmega. "Selgelt oli kogu analüüsi puhul kulutõhusus üks võtmemärksõnu. Need on ka kõikide meetmete puhul välja toodud ja 57 meedet on võimalik üksteise kõrval reastada alates kõige kulutõhusamast kuni kõige kallimani. Lihtsalt küsimus selles, et kui ei ole põhjapanevat andmestikku, mille põhjal väita, mis on selle maksumeetme mõju ja kuidas seda hinnata, siis me ei saa seda oma analüüsi lülitada," tõdes Tammiste.

Tammiste selgituste kohaselt võib väljapakutud meetmed jagada mitmesse rühma. "Esimene on asjad, mida tuleb nagunii teha, asjad millest ei pääse, et jõuda ka 80 protsendise vähendamiseni kui ka kliimaneutraalsuseni," ütles ta.

Teine grupp tegevusi on need, mille puhul tuleb vaadata tehnoloogia ja turgude arengut ning selle põhjal otsustada. "Sinna alla lähevad moodulreaktorid või vesiniku kasutuselevõtt," lisas ta viidates analüüsis välja pakutud ideedele, kuid rõhutas, et nende otsuste tegemisega on veel aega.

"2019. aastal tuleb teha otsus hakata kohe liikuma mere- ja maismaatuuleparkidega, päikesepaneelidega, energiaefektiivsusega, transpordisektori elektrifitseerimisega, biometaani laialdasema kasutuselevõtuga - need on need asjad, mis järgmine kümnend on mõistlikud ja hädavajalikud," rääkis ta.

"Üks järeldus oli ka see, et ei pea praegu panema kõiki aastate 2020 - 2050 tegevusi lukku, sest tehnoloogiad arenevad ja muutuvad. Ja seetõttu need valikud - mis on kuluefektiivne ja mõistlik - see ka muutub järelikult sellel ajal. Nii, et alustada tuleks nendest asjadest, mis on täna juba mõistlikud ja hädavajalikud. Ja sellised elevust tekitavad küsimused nagu moodulreaktorid on pigem otsustamiseks vahemikus 2030 - 2050," ütles Tammiste.

Instituudi juhataja rääkis, et tema meeskonna ülesanne oli koostada analüüs meetmetest, mis annavad kokku kliimaneutraalsuse. "Millised neist ära teha ja kui kiiresti, see on valitsuse vastutus ja valik. Meie ei lähe midagi soovitama, kuid süsinikuneutraalsus ei tule muidu kokku, kui ei rakenda väga paljusid meetmeid. Ega valikukohti ei ole nii palju, see tähendabki elektritootmises või transpordis väga suuri ja radikaalseid muutusi," rõhutas Tammiste.