Karl Soonpää päevikus kirjeldatud aja kohta tausta andvatest dokumentidest

Karl Soonpää päevikukannete juures on võimaluse korral Eesti Rahvusringhäälingu portaalis publitseeritud valik dokumente – kirju, telegramme, väljavõtteid kõnedest, mälestustest jne –, et anda laiahaardeline raamistus päevikus käsitletud ajajärgule, aga mõnevõrra ka eelnenud ning eriti järgnenud sündmustele.
Nii nagu päevikumärkmetest nähtub, fikseeris Soonpää konkreetsete päevasündmuste kõrval veel mitmesuguseid ärevatel aegadel levinud teateid, kuuldusi, arvamusi jms. Mõned neist osutusid tühjadeks kuulujuttudeks, nii mõnelgi arvamusel oli aga suurem tõepõhi all, ehkki toona küll sageli täpselt ei teatud, kust või kellelt andmed pärinesid. Nägime, et mitmes küsimuses osutus riigikontrolör üsna informeerituks. Samas ei saanudki ta asetleidnu tagamaadest ega detailidest kuigi palju teada, sest arvukad üksikasjad said laiemalt teatavaks alles arhiivide avanemise järel.
Dokumendikogusse on võetud Soonpää kirjeldatud ajajärguga – 1939. ja 1940. aastaga – seonduvad arhiividokumendid, samuti mõned Eesti Vabariigi ning NSV Liidu omaaegses ajakirjanduses (Päevaleht, Uus Eesti, Kommunist, Izvestija, Pravda) ilmunud artiklid. Kasutatud on ka mõningaid paguluses ilmunud mälestusteraamatuid. Arvukad arhiividokumendid on praeguseks avaldatud kas ajakirjanduses või mitmes spetsiifilises publikatsioonis. Samuti on nüüd lugejale kättesaadav 1930. aastate Eesti ajakirjandus, mis näiteks nõukogude ajal paiknes pikki aastakümneid suletud erifondis. Samas aga nõuab selliste materjalide üksikasjalik läbitöötamine väga palju aega ning tutvumist äärmiselt mahuka kirjandusega – sestap saigi tehtud selgepiirilisem valik.
Publitseeritud materjalidest on kasutatud Eesti Vabariigi ametiasutuste (Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu, Välisministeerium, Sõjavägede Staap, Riigikaitse Nõukogu, Siseministeerium, Sõjaministeerium, 1. Diviisi Staap jt) dokumente, aga ka Nõukogude Liidu, Saksamaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ning Itaalia välispoliitilisi, diplomaatilisi ning sõjanduslikke dokumente ja artikleid.
NSV Liidu välispoliitikat 1939. aastal kajastas pikka aega – ja äärmiselt ühekülgselt – 1971. aastal ilmunud kogumik "NSV Liit võitluses rahu eest Teise maailmasõja eel" ("СССР в борьбе за мир накануне второй мировой войны (сент. 1938 г. – авг. 1939 г.). Документы и материалы", Mосква, 1971 (edaspidi СССР в борьбе за мир…). 1973. aastal nägi Moskvas trükivalgust NSV Liidu – Poola suhete kogumik "Документы и материалы по истории советско-польских отношений. T. VII. 1939–1943 г.г." (edaspidi ДМИСПО). 1981. aastal ilmus Moskvas kaheköiteline "Документы и материалы кануна Второй Мировой войны 1937–1939" (edaspidi ДМКВМВ, teine köide käsitleb 1939. aastal NSV Liidu diplomaatiat jaanuarist kuni augustini).
N-ö ajaloo avalikustamise ajajärgul 1990. aastal ilmus Moskvas NSV Liidu Välisministeeriumi väljaandena NSV Liidu ja Balti riikide suhetest 1939.–1940. aastal kaalukas kogumik "Полпреды сообщают… Cборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией, aвгуст 1939 год – август 1940 год" (edaspidi Полпреды сообщают…). Samal aastal ilmus rahvusvahelisi suhteid veel laiemalt käsitlev kaheköiteline "Год кризиса. 1938–1939. Документы и материалы" (edaspidi Год кризиса). Selle kogumiku esimene osa avaldas dokumente 1938. aasta septembrist kuni 1939. aasta mai lõpuni, teine osa aga 1939. aasta juunist septembri alguseni. Kuna toonane NSV Liidu Välisministeerium asus uutmise ja avalikustamise eesliinil, siis tegid need kogumikud huvilistele kättesaadavaks suure hulga varem kiivalt varjatud materjale.
Viimasel kümmekonnal aastal on Venemaal ilmunud väga suures ulatuses 1930. aastate lõpuga seonduvat poliitilist, diplomaatilist ja sõjalist dokumentatsiooni, sh Eesti Vabariigi vastu suunatud sõjaliste operatsioonide plaanid, direktiivid NSV Liidu relvajõudude lahinguvalmidusse seadmiseks, lahingukäsud jms.
Osa dokumente pärineb Venemaa Välispoliitika Arhiivist (edaspidi Venemaa VPA), Venemaa Riiklikust Sõjaarhiivist (edaspidi Venemaa RSA), Venemaa Riiklikust Sõjamerelaevastiku Arhiivist (edaspidi Venemaa RSMLA) ning Suurbritannia Riigiarhiivist (Public Record Office, edaspidi PRO). Et 1990. algul, kui Eesti ajaloolased said töötada toonases NSV Liidu Välispoliitika Arhiivis, ei võimaldatud dokumentidest koopiaid teha, siis on NSV Liidu Eesti-saadiku Kuzma Nikitini päeviku materjalid enamasti refereeritud. Väljakirjutustes olnud täpsed tsitaadid on paigutatud jutumärkidesse.
Saksa diplomaatiat käsitlevad dokumendid on ilmunud kogumikes "Documents on German Foreign Policy 1918–1945. Series D (1937–1945)", vol. V–VIII, London, 1954, 1956 (edaspidi DGFP) ning "Akten zur deutschen auswärtigen Politik 1918–1945. Serie D: 1937–1945", Band VIII, Baden-Baden, Frankfurt/Main, 1961 (edaspidi ADAP).
Ameerika Ühendriikides avaldati ulatuslikud dokumentide seeriad juba 1940. ja 1950. aastate algul: "Documents on American Foreign Relations", vol. III, Boston, 1941 (edaspidi DAFR) ja "Foreign Relations of the United States. Diplomatic Papers. The Soviet Union 1933–1939", Washington, 1952 (edaspidi FRUS), "Foreign Relations of the United States. Diplomatic Papers 1939. General", Washington, 1956 (FRUS), "Foreign Relations of the United States. Diplomatic Papers 1940", vol. III, Washington, 1958 (FRUS).
Mõned publitseeritud dokumendid pärinevad Itaalias ilmunud kogumikust "I documenti diplomatici Italiani. Nona serie: 1939–1943", vol. I, II, IV, V, Rooma, 1954–1965 (edaspidi DDI). Allikana on kasutusel ka "Documents on British Foreign Policy 1919–1939. Series 3", vol. V–VI, London, 1952–1953 (edspidi DBFP).
Mõned järgnevatest dokumentidest on koguni esimest korda laiemalt Eesti lugejale kättesaadavaks tehtud, näiteks 1939. aasta hilissügisel Sõjaministeeriumis välja töötatud juhend Eesti sõjaväelaste käitumise ja NSV Liidu sõjaväelastesse suhtumise kohta. President Konstantin Pätsi ja NSV Liidu uue saadiku Vladimir Botškarjovi kõned 1940. aasta 17. juulil volituste üleandmisel iseloomustavad õhkkonda, need ilmusid ka toonastes ajalehtedes.
Esitatud dokumendid ja ajakirjanduses ilmunud artiklid on kahtlemata üsna põnevad, aga pidagem siiski meeles, et need nõuavad lugejalt ka allikakriitilist suhtumist. Nii mõneski dokumendis esineb kas väiksemaid ebatäpsusi või ühepoolset vaatenurka. Olenevalt dokumendi või artikli iseloomust võib siin-seal olla koguni teatud tegevuse või toimingu varjamist. Samas aga annavad just eri riikide ametiasutustega seonduvad otsesed allikmaterjalid tervikliku pildi 1939.– 1940. aasta sündmustest ja nende tagamaadest.
Ilmunud 2009. aastal Eesti Vabariigi Riigikontrolli ja kirjastuse SE&JS koostöös välja antud raamatus "Faatum. Eesti tee hävingule 1939–1940. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik aastatest 1939–1940. Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad: dokumente ja materjale" (koostaja Küllo Arjakas, kujundus Andres Tali). Teos sisaldab riigikontrolör Karl Soonpää päevikukandeid (aastad 1939–1940) ning poliitilisi, diplomaatilisi ja sõjandusalaseid dokumente, artikleid, kirju, allikmaterjale ja fotosid 1930. aastate lõpust ja 1940. aastate algusest.
Toimetaja: Kaupo Meiel