ERR Lätis: korruptsiooniuurimine hõlmab 100 objekti ehitust ja enam kui 10 firmat
Läti õiguskaitseorganid uurivad riigi ajaloo suurimat kartellikahtlust ja sellega seotud korruptsiooni. Läti konkurentsinõukogu esimees ütles "Aktuaalsele kaamerale", et uurimine hõlmab viimaste aastate 100 olulisema objekti ehitust ja vähemalt kümmet suuremat ehitusfirmat.
Läti valitsushoone sätitakse uude kuube. Kui uus kuub saab aga kogu Lätil riigihangete mõttes olema, on keeruline öelda, sest viimasel nädalal on avalikkuseni jõudnud mitu skandaali, kus põrkuvad ärihuvid, seadused, poliitilised huvid, aga ka ausus ja moraalitunne, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Läti korruptsioonitõrjebüroo ja konkurentsinõukogu raputavad koos ehitusfirmasid. Uuritakse arvuteid ja dokumente. Ettevõtjate kõrval käivad uurijate juures ka poliitikud, teiste seas äsja presidendiameti maha pannud Raimonds Vejonis, kes on tunnistaja staatuses.
"Uurime 100 olulise objekti hankeid. Ka ettevõtteid on väga palju - need on suurimad, mis Lätis töötavad. Vähemalt kümme firmat. See on esimene kord, mil teeme koos korruptsioonitõrjebürooga ühiseid menetlusi. Ka algne info tuli korruptsioonitõrjebüroost. Kahtlustame, et ehitajad leppisid omavahel hangetel osalemise suhtes kokku ja otsustasid, kes kus osaleb," selgitas Läti konkurentsinõukogu esimees Skaidrite Abrama "Aktuaalsele kaamerale".
Täpsemat teavet uurimise kohta ei anta, kuid vaadates vaid mõne avalikkuseni jõudnud suurettevõtte kodulehte, võib hoomata, kui suurtest objektidest jutt käib - hooned, sillad, teed, lisaks riigile ja kohalikule omavalitsusele ka erasektori ehitised.
"Probleemid on paljudes valdkondades - hangete korraldamisel, ehitussektoris ja turuliidrite seas. Samas poleks see kõik võimalik ametnike või poliitikute toetuseta," sõnas Abrama.
Ekspeaminister Maris Kucinskis ütles, et teda teavitati kartellikahtlusest juba üle-eelmisel aastal. Kuid avalikkus ei tea kuigi palju, kas ja mida selle aja jooksul olukorra parandamiseks ette võeti. Kartellijuhtumeid on keeruline tõestada.
"Et mitte segada uurimist, ei näinud ma toona võimalust seda infot avalikkusega jagada. Tuleb tunnustada korruptsioonitõrjebürood ja teisi asutusi, kes on hästi töötanud," ütles Kucinskis.
Nüüd väitlevad ametnikud ja poliitikud, kuidas muuta riigihangete korraldamist. Üks idee on teha hanke sisu vabamaks, vältimaks vaid ühele ja suurele firmale suunatud pakkumisi.
"Minu eesmärk on tugevdada konkurentsinõukogu. Nende võimekust tuleb suurendada. Minu juhitava komisjoni arvates tuleks laiendada ka konkurentsinõukogu volitusi," rääkis seimi majandus-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjoni esimees Janis Vitenbergs.
Ehitusfirmade juhid ei soovi oma seisukohta riigihangete kohta avaldada. Nii polnud intervjuuga nõus ka Eestiga seotud Merksi juhid, viidates konkurentsinõukogu algatatud menetlusele.
Toimetaja: Merili Nael