"Olukorrast riigis": pensionireform annab valitsusele lisaraha
Pühapäeval Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" osalenud ajakirjanikud arutlesid valitsuse plaanide üle reformida pensionisüsteemi ning muuhulgas näitasid, kuidas valitsus võib teise samba vabatahtlikuks muutmisega eelarvesse raha juurde saada.
Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap esitas rahandusministeeriumist saadud andmed, mille kohaselt maksab riik nelja protsendina lisaks inimeste pandud rahale teise sambasse sel aastal prognoosina 319 miljonit ja järgmine aasta juba 344 miljonit.
"Seega, kui kolmandik loobub teisest sambast (nagu küsitlused näitavad - ERR), siis on riigil korraga leitud 110 miljonit," ütles Reinap ja meenutas valitsuse praegusi jõupingutusi kärpida järgmise aasta eelarvest 50 miljonit. "Nii võib selle summaga katta eelarveaugu ja tulevikus tõsta ka erakorraliselt pensione. Selles mõttes on meie erakonnad leidnud huvitava rahapaja, mis toodabki ise ennast tasa," tõdes. "Aga see, mis tulevikus juhtub, on juba eraldi küsimus. Aga mind ajabki kõige rohkem närvi, et sellest otseselt ei räägita," lisas Reinap.
Ka teine saatejuht, Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau kritiseeris koalitsioonipoliitikuid, kes tema hinnangul kasutavad demagoogiat või lausvalet pensionireformist rääkides. "Ärritav oli, et koalitsioonierakondade juhid kasutasid kolmapäevases ETV debatis demoagoogiat või suisa valet. Asju tuleks põhjendada faktidega," leidis Karnau.
Ta tõi näiteks peaminister Jüri Ratase väite, et fondide tootlus pole olnud selline nagu lubati, mis ajakirjaniku hinnangul pole tõene, kuna mingit lubadust ei ole antudki. Karnau jaoks oli ärritav ka see, kui Mart Helme teatas koalitsiooniparteide esimeese laste arvu ja leidis, et seetõttu polegi pension neile oluline. "Ja ka Helir-Valdor Seederi väide, et pensionifondid ei ole suutnud lüüa kusagil inflatsiooni, on vale," rõhutas Karnau.
"Kui tahate muuta, tehke muutusi, aga ärge tehke seda Boris Johnsoni stiilis!" ütles Karnau. "Tunnistage siis, et see poliitiline tahe," lisa ta.
Pensionireformi tulemusena võib siiski vähenda solidaarsus, kuna madalapalgaliste pension peaks reformi järel jääma tulevikus veelgi väiksemaks ja see kasvatab ebavõrdsust, leidis Karnau.
Käsitledes sel nädalal riigikogu avaistungil esinenud president Kersti Kaljulaidi ja riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kõnesid, tõdes Karnau, et EKRE liikmest parlamendispiiker kordas üle oma erakonna seisukohad - et nad on sisserände ja Euroopa Liidu föderaliseerumise vastu, kuigi pole selge, mida see tähendab ning euroopalikest väärtustest rääkides võis aimata, et peab silmas EKRE kriitilisi seisukohti naiste ja samasooliste õiguste suhtess. "Kuna meil on sõnavabadus, siis jääb nentida, et Põlluaas jätkuvalt Euroopa Liidu vastane," märkis Karnau.
Reinap lisas, et riigikogu peaks läbi vaidlema, millist positsiooni peaks spiiker hoidma - kas esindama oma koduerakonda või laiemalt parlamenti. "Põlluaas siiski hea maitse piiri ei ületanud, eks EKRE liikmed on hullematki rääkinud," tõdes ta.
Karnau tõi välja, et president Kaljulaid luges oma kõnes ette terve rea ülesandeid ja probleeme, mis tuleks lahendada - haridusest, tervishoiust. "Praegust aega iseloomustab see, et president tuletas meelde, et riigikogu liikmel on kohustus olla õigusriigi hoidja. Ja alles selle järel tuleb oma erakonna huvide kaitsmine," ütles Karnau ning lisas, et ilmselgelt pidas president silmas EKRE liikmetest ministrite katset vabastada seadusvastaselt politse-i- ja piirivalveameti juhti.
Veel rääkisid Karnau ja Reinap valitsuse plaanidest kasutada partnerlust eraettevõtetega teedeehituses ning sellega seoses laenuvõtmise võimalustest, tuuleparkidest ning Kadri Simsoni portfellist Euroopa Komisjoni uues koosseisus.
Toimetaja: Mait Ots