"Olukorrast riigis" kritiseeris riigi käitumist Nordicaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Ajakirjanikud Andrus Karnau ja Marju Himma-Kadakas kritiseerisid pühapäeval saates "Olukorrast riigis" seda, kuidas Eesti riik on käitunud oma lennufirmaga.

"Kui riigiettevõte jäi augustis ilma juhatuse esimehest, siis ei riigiettevõtte nõukogu ega ka majandusministeerium ei suvatsenud sellest teatada," tõdes Lääne Elu peatoimetaja Karnau, kelle arvates hoitakse avalikkust teadmatuses, kuna soovitakse varjata firma täbarat olukorda. "Salatsemine on vastuvõetamatu juhtimispraktika. See on näide väga halvast juhtimiskultuurist," lisas ta.

"Veel halvem aga see, et Eesti riigil puudub arusaamine, mida teha oma riikliku lennufirmaga," lisas Karnau. Tema hinnangul on riik loobunud senisest poliitikast - toetada otselendude jätkamist Tallinnast. Keegi pole aga põhjendanud, miks loobuti plaanist rahastada Nordica ja LOT-i tütarfirma Regional Jeti tuluga otselende Tallinnast, märkis Karnau.

ERR-i teadustoimetaja Himma-Kadakas märkis, et ilmselt oli Nordica uueks juhatuse esimeheks valitud Gunnar Kobini sel nädalal avalikuks saanud loobumise põhjus selles, et tema soovis jätkata otselendudega olulistesse sihtkohtadesse, kuid tal ei lastud seda teha. Tema hinnangul tehti ettevõtte juhtimises kommunikatsiooniviga.

Himma-Kadakas leidis ka, et ehkki ettevõttel on õigus otsustada oma juhtimist puudutavakid küsimusi, siis on kaheldav, kas endise juhi Erkki Urva tagasitoomine on kõige parem.

CO2-st loobumist võiks kasutada järgmiseks hüppeks

Rääkides Eesti Energia plaanist hakata põlevkivikateldes taas puiduhaket põletama, kuna see on Euroopa Liidu CO2-kvootide mõttes soodsam, leidsid saatejuhid, et selle kõrval peaks Eesti rohkem tegema ka süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuks.

"Meil oli hiljuti üleval küsimus, kas suudame 2050. aastaks minna üle süsinikuneutraalsele majandusele. Soome üritab seda veel palju varem, eesmärgil, et võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid - vesiniku, tuule- ja päikesenergeiat," rääkis Himma-Kadakas. Tema sõnul üritab Soome praegu võtta kasutusele võimalikult uusi tehnoloogiaid, et nii energiatootmises kui ka energia kasutamises tekitada sääst ja teha selle kaudu ka majandushüpe, soodustada majandusarengut.

"See tähendab ju tehnoloogiate arengut ja võimalust neid eksportida. Arvestades, et ka Eestis on nende aladega tegelevad teadlased olemas, siis miks ei võiks Eesti koos Soomega seda hüpet teha?" küsis Himma-Kadakas.

Ta tõi paralleeli sellega, kuidas Eesti tegi 1990ndatel arenguhüppe IT-tehnoloogia kasutuselevõtus ja jõudis nii maailmas esirinda, kuna julges selle sammu ette võtta. "Aga kui me nüüd energia teemal ei tee seda sammu, siis me oleme ilmselt paarikümne aasta pärast samas seisus nagu mõned Ida-Euroopa riigid praegu IT-valdkonna arengus," tõdes Himma-Kadakas.

Karnau möönis, et Euroopa Liidu CO2-kvoodisüsteemi mõte ongi selles, et sundida riike liikuma väiksema emissioonitasemega tehnoloogiate suunas. "Samas oleks aga silmakirjalik, et kui mujal EL-i riikides lubatakse hakkepuitu koos kivisöega põletada, siis miks me ei luba - sellega kahjustame ju nende konkurentsipositsiooni," lisas ta.

Pensioniväitlust takistab populism

Pensionireformist rääkides tõdes Karnau, et selle üle on raske debatti pidada. "Kui kuulate pensionifondis osalemise vabatahtlikuks muutmise pooldajat argumente, siis nendega ongi väga raske vaielda, kui öeldakse, et "Ma tahan oma raha tagasi!". Ega selliste argumentidega ei olegi võimalik vaielda," tõdes ta. "Seetõttu polegi mingit mõistlikku vaidlust tekkinud ja ilmselt ka pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmine on väga populaarne nagu Brexit Suurbritannias ja Donald Trump Ameerika Ühendriikides. Kui öelda midagi lihtsat ja menukat, siis on kõik inimesed selle poolt, ega mõtle, mis edasi saab," leidis Karnau.

Himma-Kadakas lisas, et sel nädalal avalikustatud arvamusuuringust pensionireformi-järgse käitumise kohta puudus info selle metoodikast ning samuti ei olnud esitatud tulemusi vastajate sissetulekute suuruse alusel.

Karnau sõnul on ka pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise pooldajad valetanud, kui on väitnud, et selle tootlus on jäänud inflatsioonile alla.

Lisaks räägiti saates Eesti poliitilise väitluse kultuurist, eelkõige homoseksuaalsust puudutavalt ning Tallinna Vee tariifidest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: