Marju Himma: pensionisamba vundamenti laob praegu käiv arutelu ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold /ERR

Viimasel ajal on mõistetavalt palju saanud tähelepanu pensionireformi ümber toimuv arutelu. Ehkki selles on erinevaid tahkusid, vaatab Marju Himma VIkerraadio meediakommentaaris lähemalt arutelu seda osa, mis pikemas vaates hakkab ilmselt mõjutama, kas inimesed võtavad II pensionisambast raha välja või mida nad selle rahaga teevad.

Pensionisamba ümber toimuv arutelu meenutab mulle natuke keskmist pesuvahendireklaami. Sellist, milles räägitakse, et eemaldab ka raskeimad plekid ning alles jääb säravvalge tulemus. Ükskõik mis kaubamärgi pesuvahendiga tegu on, sõnum on üldjoontes sama. Ja mida muud sa pesuvahendilt oodata tahaksidki. 

Ja kuna reklaam on esteetika ja loomingulisuse poolest ka keskpärane, siis polegi oluline, kas valge tulemus on lõpuks grammi jagu valgem või tumedam.

Oluline on aga siinjuures see, et te olete seda reklaami näinud ning kui poes seisate lõputuna tunduva pesuvahendiriuli ees, siis teete tegelikult alateadlikult tõenäolisemalt otsuse selle toote kasuks, mille reklaami olete rohkem näinud – eemaldab ju plekid ning jätab säravvalge tulemuse. Lihtne. 

Küsite nüüd ilmselt, et kuidas see pensionisambaga seostub?  

Pesuvahendireklaami ja pensionisamba ümber toimuv on sarnane ühe nähtuse poolest ja see on praiming. See inglise keelest toorelt laenatud mõiste tähistab kruntimist ehk mälunähtust, kus meie tegevust juhib otsus, millele on "krundi" ladunud meie varasem infoga kokkupuutumine. Pesuvahendi puhul oli see see üsna klišeedest tulvil reklaam.

Pensionisamba puhul oleks see aga praegune küsitlustel tuginev vundament. Toon mõne näite.

Esiteks: "Teise samba vabatahtlikuks muutmist toetab 68 protsenti ning vastu on 21 protsenti pensionikogujatest."

Teine näide: "47 protsenti teise pensionisambaga liitunutest lubab jätkata teise sambaga ka siis, kui see muudetakse vabatahtlikuks. 39 protsenti liitunutest võtaks raha välja."

Need on näited kahest küsitlusest, mis uurivad sama asja, erineval viisil ja sellest ka erinevused tulemustes. Ometi on taolisi uuringuid teinud kõik pangad, poliitikute esindajad, meediaettevõtted ja paljud teised huvipooled. 

Meediaettevõtete huvi on tõenäoliselt saada selgust avalikust arvamusest. Poliitikute jaoks võiksid nende tellitud küsitluste tulemused olla indikaatoriks otsuste langetamisel. Mõistagi tellivad erakonnad taolisi küsitlusi oma poliitiliste seisukohtade toetuseks. 

Siis on veel pangad, kindlustusseltsid, investeerimisettevõtted ja veel paljud huvigrupid, kelle eesmärk võib olla tulemusi kasutada avaliku arvamuse mõjutamiseks. 

Inimese loomuses on teha nii nagu teised teevad. Ehk kui II pensionisambast võtaksid paljud ikkagi raha välja, siis ma teen samamoodi, sest äkki ma siis toimin õigesti. Või ei võtaks välja? Usaldaks seda poolt ühiskonnast, kes näeb, et kuna kohe pole seda raha vaja, siis äkki pensionipõlves kulub marjaks ära. 

Või siis võtaks ikkagi välja ja investeeriks, mis siis, et ma pole kunagi investeerimisega tegelenud, aga kuna küsitluse järgi paljud seda teeksid, äkki peaks ka tegema. 

Teisisõnu: praegu käib võidujooks selle peale, kes suudab II pensionisambaga seotud teemas oma valikuvarianti kõige rohkem praimida ehk "kruntida", et selleks ajaks, kui raha päriselt valla pääseb, oleks inimene juba otsustanud, kelle kätte ta selle usaldab. 

Selles, meie pensioniraha peale käivas võidujooksus saab soovitada vaid üht: oma peaga ja kriitiliselt mõtlemist. Eestlastele omane kahtlemine ja usaldamatus võib siin kasuks tulla. Enne kui otsustama hakata, tasub mõelda, ega keegi pole mulle seda ideed pähe "kruntinud". Lisaks tasub meeles pidada, et jutt käib tuleviku rahast. Rahast, mis peab meid tulevikus, pensionieas välja aitama. 

See raha on ennekõike inimese enda oma, ega peaks sõltuma sellest, mida suurem osa mõne huvipoole korraldatud küsitlusele vastanuist arvab, et ta rahaga teeb. Pension on isiklik, seetõttu võiks selle üle otsustama ka isiklikult, mitte krunditud massiarvamusele tuginedes.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: