"Tunne, et on saabunud aeg tuua meie sidemed tagasi järk-järgulise arengu trajektoorile, kogub EL-i liikmesriikides sammhaaval jõudu," ütles Lavrov esmaspäeval Itaalia ajalehes La Stampa avaldatud intervjuus.

Tema sõnul eeldatakse Moskvas, et Euroopa Komisjoni ja Ülemkogu juhtkonnas saadakse aru, et EL-i püüd tõusta "kõrgema taseme geostrateegiliseks tegutsejaks" ei ole ühitatav seninse status quo säilitamisega.

Lavrovi sõnul on viimased aastad on olnud Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes kaduma lastud võimaluste periood, kuna EL seob suhete arengut "Ukraina sisekonflikti lahendamisega".

"EL hoiab vähima ühisnimetaja põhimõttel tegutsedes ja suhtlusväljavaateid absurdselt seotuna Ukraina sisekonflikti lahendamisega. Brüssel on külmutanud koostöö paljudes valdkondades ja pikendab ühepoolseid piiranguid, mis on toonud Euroopa riikide enda majandustele miljarditesse ulatuvat kahju. Säärane olukord on kahtlemata vastuolus meie kodanike oluliste huvidega," rääkis Lavrov.

Vene välisministri sõnul on Venemaa valmis koostööks Euroopa Liiduga võrdsetel alustel erinevates valdkondades.

"Me ei ole kunagi loobunud "suure Euroopa" ehitamisest, kus ei oleks eraldusjooni ja mis hõlmaks ka Venemaa, Euroopa Liidu ja meie naabrid. Praeguses olukorras oleks tähtsaks sammuks sel teel Euraasia majandusliidu ja Euroopa Liidu potentsiaali liitmine," ütles Lavrov ja lisas, et nii tekiks ühtne ja ühesugune rahu, julgeoleku ja majanduskoostöö ala Vaiksest ookeanist Atlandi ookeanini.

Vene aseminister soovib NATO ja EL-i poliitika muutumist

Venemaa analüüsib põhjalikult Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni hiljutisi ettepanekuid Euroopa ja Venemaa suhete parandamiseks, ütles Vene asevälisminister Aleksandr Gruško ja lisas, et Moskva ootab EL-i ja NATO poliitika muutumist.

Esiteks ootab Venemaa EL-ilt palju konkreetsemat poliitikat, kusjuures praegune Euroopa Liidu Vene-poliitika ei ole konkreetne, teatas Gruško, mida vahendas väljaanne MK.ru.

Teiseks peab NATO loobuma oma tegevuses keskandamisest Venemaa ohjeldamisele. Gruško sõnul on allianss peatanud kõik Vene-NATO julgeolekualased koostööprojektid. Relvajõudude suurendamine NATO idatiival on aga tema sõnul "mõttetu kulutamine". Kõik riskid on lõunasuunal, aga NATO selle asemel, et nendega tegelda, on alustanud Venemaaga väikest külma sõda, ütles Vene aseminister.

Kolmanda eeltingimusena tõi Gruško eile, et Euroopa riigid peaksid suhetes Venemaaga käituma märksa iseseisvamalt ega vaatama USA poole. "Eurooplased peaksid üle vaatama lähenemise, mida neile suuresti surub peale USA," ütles Vene asevälisminister.

Prantsuse president Macron on viimasel ajal korduvalt rääkinud sellest, kuidas võiks parandada Euroopa ja Venemaa suhteid.

Lääneriikide ja Venemaa suhted on kõvasti halvenenud pärast Venemaa toetusel puhkenud kriisi Ukrainas ja Krimmi annekteerimist 2014. aastal, mis viis sanktsioonide kehtestamisele Venemaa suhtes.