Ida-Viru ühistranspordikeskus tahab "riigibusse" plaanitust kauem kasutada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1568823180000 | amCalendar}}
Bussid Jõhvi bussijaamas.
Bussid Jõhvi bussijaamas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ida-Viru ühistranspordikeskus (IVÜTK) saatis majandusministeeriumile taotluse, et nad võiksid maakonnas kasutatavaid niinimetatud riigibusse veel kaks aastat käigus hoida. Ehkki tegu on samasuguste CO2 kvoodi eest ostetud masinatega, millega reisijaid vedava ATKO busside rikkeid on laialt kajastatud, pole maanteeameti andmetel selles maakonnas kasutatavate busside seisukord laita.

MTÜ Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heiki Luts teatas ministeeriumile saadetud kirjas, et maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingud lõpevad 2020. aasta jaanuari lõpus ning sellega saavad läbi ka riigilt liinivedajatele üle antud busside ehk riigibusside kasutustähtajad.

MTÜ korraldas uue vedaja leidmiseks hankemenetluse, aga tunnistas tänavu juulis menetluse kehtetuks. Üks pakkujatest pöördus seepeale kohtusse ja ehkki 9. septembril tunnistas kohus ühistranspordikeskuse tegevuse õiguspäraseks, ei pea Luts uue hanke korraldamist põhjendatuks. Nimelt on kaebajal õigus otsus edasi kaevata ning kui ta seda teeb, ei jõustu ka kohtumäärus ning see annab võimaluse vaidlustada ka uue hanke alusdokumente.

"Et Ida-Virumaal maakonna bussiliinide teenus ei katkeks, siis on IVÜTK-l soov sõlmida vedajatega otselepingud ning selleks palume teie nõusolekut ülemineku ajal Ida-Virumaal kasutuses olevate nn riigibusside kasutamiseks veel kuni kaks aastat," kirjutas Luts ministeeriumile.

Seda, miks IVÜTK üldse algse hankemenetluse kehtetuks tunnistas, ei soovinud Luts ERR-ile kommenteerida, põhjendades seda poolelioleva kohtumenetlusega.

Ta ütles, et "riigibussid" kuuluvad maanteeameti bilanssi ning amet paneb paika ka nende kasutamise tingimused.

"Sestap peavad maanteeamet ning Ida-Viru ühistranspordikeskus leidma lahenduse, et teenuse osutamine ei katkeks," tõdes ta.

Ida-Virumaa "riigibussidena" on kasutusel Tšehhis toodetud Iveco Irisbus Crossway F2B bussid, mille riik ostis CO2 kvoodi eest. Samasuguseid busse kasutab ka näiteks bussifirma ATKO Liinid, mis on saanud meedias tähelepanu seoses nende busside nigela tehnilise seisukorra tõttu.

Majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu ütles, et Ida-Virumaal kasutab neid busse sealne avaliku liiniveo teenuse pakkuja SEBE.

"CO2 kvoodi eest ostetud bussid kuuluvad maanteeametile, kes seab tingimused nende busside kasutamiseks kolmandate isikute poolt ning oskab kommenteerida ka busside tehnilist seisukorda. Seega saab vastava loa anda üksnes amet," kommenteeris ta Ida-Viru ühistranspordikeskuse taotlust.

Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mika Männik ütles, et Ida-Virumaa busse inventeeriti tänavu suvel ja kinnitust sai nende hea tehniline seisukord.

"Vedajad on bussidesse suhtunud heaperemehelikult," lausus ta.

Ministeerium peab IVÜTK taotlusele vastama hiljemalt 16. oktoobril, kuid Heiki Luts palus taotluses, et tulenevalt ajalistest piirangutest antaks neile tagasisidet esimesel võimalusel.

ATKO: otselepinguga võib hind tõusta

Bussifirma ATKO teatas ERR-ile, et Heiki Lutsu väide, nagu oleks kohtumenetlus pooleli, ei vasta tõele, sest see on lõppenud. Ettevõte tõi välja, et IVÜRK läbi viidud riigihankele "Avalik bussiliinivedu Ida-Viru maakonnas 2020-2028" esitati 14 pakkumist. Need avati tänavu 25. aprillil, kuid alles 13. juulil tehti otsus mitte ühtki neist vastavaks tunnistada.

"Otsus vaidlustati kahe pakkuja poolt, kuid sellest hoolimata tunnistas Ida-Viru ÜTK hankemenetluse kehtetuks. Hetkel teenindab neid liine SEBE AS ning jääb mulje, et hange kuulutati kehtetuks, sest hankija plaanib sõlmida otselepingu olemasoleva vedajaga SEBE tuues põhjuseks, et avalikul hankel ei tulnud ühtegi vastavat pakkumist," sedastas ATKO.

Bussifirma hinnangul võib otselepinguga uus hind märksa kõrgem kujuneda, sest sellistel lepingutel on liinikilomeetri hind tavapärasest palju kallim ning üldiselt oleks riigi huvides vältida olukordi, kus peab sama teenuse eest rohkem maksma.

Tänavu veebruaris kajastas "Pealtnägija" maanteeameti uurimise tulemusi, mille kohaselt Ida-Viru ühistranspordikeskus ei märganud, et bussifirma Sebe kirjutas peatuste vahemaa tegelikust viis korda pikemaks, mõned väljumised toimusid ainult paberil ning riigile tekitatud kahjude esialgseks summaks hindas maanteeamet toona üle 115 000 euro. Uurimise järel vabastati toonane IVÜTK juht ametist.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: