"Insight": valeraha kasutajad teenivad inimliku tähelepanematuse pealt
ETV+ uuriv saade "Insight" ajas sel nädalal valeraha jälgi. Tallinlase Nikita Štšelgunovi lugu on kui õpikunäide, kuidas osta valeraha, vahetada see päris rahaks ja vahele jääda.
Štšelgunovi-taolisel kogenud internetikasutajal ei kulu valeraha leidmiseks ja ostmiseks üle 20 minuti. Vähemkogenud huvilised peavad esmalt tutvuma selliste nähtustega nagu müüja leidmiseks vajalik TOR (puhverserverite süsteem, mis võimaldab sisse seada anonüümse võrguühenduse – toim.) ja ostu eest tasumiseks vajalik Skrill (elektrooniline maksesüsteem, mis võimaldab raha saata ja vastu võtta üksnes e-posti aadressi kasutades – toim.). Kaks nädalat pärast tasumist potsatab ümbrik rahatähtedega adressaadi postkasti. Štšelgunov tellis neli 50-eurost kupüüri.
Ehtne Siciliana vale-viiekümnese eest
Esimese ostu tegi Štšelgunov valeraha eest 2017. aasta suvel. Kell 23 õhtul tellis ta endale pitsa Siciliana koos kojutoomisega. Teades, et maksab valerahaga ja soovides jätta endast võimalikult vähe jälgi, nimetas ta meelega naabermaja aadressi. Pitsakulleriga probleeme ei tekkinud. Štšelgunov andis valekupüüri ära, vastu aga sai hunniku ehtsat raha ja pitsa. Selle viimase andis ta muide kodututele. "Minu eesmärk oli raha lahti vahetada," selgitas ta hiljem politseis ülekuulamisel. Mitte midagi kahtlustav kuller istus autosse, võttis välja kurikaelalt saadud rahatähe ja tundis siis, et kupüür on ehtsa rahatähe jaoks liiga sile. "Vaatasin seda vastu valgust ja nägin, et sellel on kleebis. Sain aru, et raha pole ehtne," seisab tema tunnistuses. Kuller püüdis Štšelgunovile järele joosta, ent noormees oli kui maa alla vajunud. Raha ja pitsa olid läinud, telefon välja lülitatud. Kuller pöördus kiiresti politseisse, ent abi sealt ei saanud. Juhtlõngu oli liiga vähe ja uurimine venis.
Sisseoste tegemas
Kaks kuud hiljem suundus Štšelgunov jälle sisseoste tegema. Skeem osutus töökindlaks, õiguskaitseorganite töötajad polnud seni veel uksele koputanud – järelikult võis käiku lasta ka ülejäänud kupüürid. Ostlemiseks valis Štšelgunov Balti jaama kioski, käsitöölaada ja keskturu. Muide, valeraha vahetamiseks on need küllalt levinud kohad. "Valerahaga maksjad kasutavad ära olukorra, et müüjal on kiire ja järjekord on pikk. Valeraha peidetakse teiste rahatähtede vahele või kasutatakse tähelepanu uinutamiseks muid meetodeid," rääkis G4S sularahadivisjoni riskijuht Raul Reap. Tähelepanematusele panustamine õigustas ennast. Štšelgunovil läks kõik õnneks. Valeraha avastamise ajal oli kurjategija juba kaugel. "Mõne minuti pärast vaatasin raha ja miski hakkas mind häirima. Palusin Rimi töötajatel raha kontrollida. Nad ütlesid, et see on valeraha," rääkis uurijatele üks kannatanu. Kui müüja poleks pettust avastanud, oleks valeraha võinud sattuda mõnele teisele kliendile tagasi antava raha hulka.
Kauplusse oma jalga ei tõsta!
Kauplusetöötajale piisab rahatähe ehtsuse kontrollimiseks kahest liigutusest. "Suured kaubandusketid koolitavad oma töötajad väga täpselt välja," selgitas Reap. Veel üht liigutust on vaja turvafirma patrulli kutsumiseks, ja kurjategija edasine saatus on selge. Turulettidel aga mingit häirenuppu ei ole.
Uurimine tegi kindlaks, et Štšelgunov maksis valerahaga üheksa korda. Kui palju neid kordi tegelikult oli, teab ainult mees ise. Ta ostis odavaid asju, et rahatähed lahti vahetada, ja kui valeraha otsa sai, ostis seda juurde. Internetist saab aga osta mitte ainult valeraha, vaid ka kõike vajalikku selle valmistamiseks. "Internetis on lehekülgi, kus kuritegeliku minevikuga inimesed omavahel suhtlevad ja näiteks hologramme ostavad. Võite trükkida raha ja kleepida sellele ise hologrammid peale," rääkis kohtuekspertiisi instituudi ekspert Kaja Rodi.
Nii valeraha kui hologrammide müüjad rõhutavad alati tehingute turvalisust. Selge on aga see, et nõrgim lüli on siin kohaletoimetamine. Raha saadetakse tellijale tavalise kirjaga. "Kirju kontrollitakse ja postitöötajad võivad valeraha avastada," hoiatas abiprokurör Andrus Ööbik.
2018. aastal jäi õiguskaitseorganitele silma inimene, kes ostis internetist 50-euroseid võltsitud rahatähti. Läbiotsimise käigus leiti tema kodust veel 90 võltsitud 20-eurost kupüüri. Oma õigustuseks selgitas mees, et tahtis oma Instagrami-jälgijate ees rikkusega uhkeldada. Kohus sellist enesehinnangu tõstmise meetodit vääriliselt ei hinnanud ja mõistis mehele kolm aastat tingimisi.
Ka Štšelgunov jäi järjekordsel valeraha ostmisel vahele. Viieteistkümnest võltskupüürist koosnev partii võeti tollis ära ja Nikita suhtes algatati kriminaalasi, mille käigus avastati tema seos veel kuue episoodiga. Abiprokurör on kindel, et varem või hiljem peab kurjategija oma tegude eest vastust andma. Štšelgunov sai kaks aastat tingimisi. Müüjatele aga ei hüvitanud tekitatud kahju keegi, samuti pole sugugi kindel, et uurimise käigus avastati kõik Štšelgunovi valerahatehingud. Statistika kohaselt avastati möödunud aastal kaks korda rohkem valeraha kui ülemöödunud aastal. See tähendab, et võime mõne aasta pärast kuulda uutest Nikitadest, kes kasutavad meie hooletust ära ja teenivad inimliku tähelepanematuse pealt.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi