Loe ja hoiata lähedasi, kuidas hoiduda petturitest internetis ja tänavail ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Petturite eest end peita ei saa. Nad püüavad inimesi lõksu nii internetis, linnaruumis kui telefoni teel. Küll aga saab end kaitsta pettuste küüsi langemise eest, olles teadlik parasjagu liikvel olevatest petuskeemidest ja enda õigustest. Politsei- ja piirivalveamet ning tarbijakaitseamet annavad nõu, kuidas vältida enda ja oma lähedaste tüssamist.

Kuus kasulikku teadmist artiklist:

  1. Päris elus toimuvate pettuste puhul püütakse teadlikult jõuda eakamateni, kes sageli kergeusklikult usaldavad müügimeestest pettureid ning annavad kergekäeliselt kaheldava väärtusega toote eest raha välja. See võib toimuda inimeselt-inimesele, kuid ka näiteks reklaamkirja või kataloogi kaudu postipakki saades.
  2. E-poes tasub kontrollida kaupmehe tausta, sest internetis on väga lihtne luua muljet veebikaubamajast, mida tegelikkuses ei eksisteeri.
  3. Krediitkaardiga maksmine annab tarbijale lisakaitse. Kui tellitud kaup kohale ei jõua ning kaupmees päringutele ei vasta, on tarbijal õigus pangas tehing vaidlustada ning seeläbi raha tagasi saada.
  4. Telefonipettuste puhul räägitakse sageli lugusid õnnetusse sattunud lähedasest, kel on kohe vaja raha. Sellisel puhul tuleb kõne kohe katkestada ning võtta kontakti selle lähedasega, kellest jutt.
  5. Viimasel ajal on sagenenud "ravitsejate" ja "hooldajatena" esinevate petturite hulk, kes petavad eakatelt raha välja.
  6. Ennekõike eakatele suunatud "looside", "raamatuklubide", tugevalt alla hinatud kataloogikaupade puhul tasub olla tähelepanelik just eaka lähedastel. Tuleb selgitada, mis on asjade tegelik väärtus ning hind ning selgitada petuskeemide olemust.

"Eksitada võib kahte viisi: niiviisi, et esitatakse konkreetselt valeteavet, või siis varjatakse olulist teavet. Agressiivsed kauplemisvõtted on pigem sellised, kus tarbijale avaldatakse liigselt survet või teda sunnitakse ühte või teist tehingut tegema. Kas siis andmeid moonutades või siis liigse pealetükkivusega," selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Sellised võtted on tarbijakaitseseaduse järgi keelatud ning ohvritega tegeleb tarbijakaitseamet. Peamiselt kaebused ongi seotud tarbijate eksitamisega.

"Väga lihtne on internetis luua mulje mingisugusest veebikaubamajast või koduleheküljest, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Tarbijatele kuvatakse kaupu, reeglina sellise hea soodsa hinnaga, mis ka tarbija tähelepanu pälvib," sõnas Tammaru. "Võetakse tarbijalt raha, aga tegelikult neid kaupu ei saadetagi."

Kuidas vältida pettureid e-poodides?

"Number üks reegel: tuvastada, kes on tehingu teiseks osapooleks ja enne mitte mingil juhul avaldada oma krediitkaardi andmeid või siis teha ülekandeid," ütles EL-i tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Euroopa Liidus on kauplejad kohustatud avaldama enda kohta andmeid, mille kaudu oleks probleemide tekkimisel võimalik neid kätte saada, vajadusel nende peale kaevata.

"Ehk kui Euroopa Liidu kaupleja ei avalda enda ärinime, ei avalda enda emaili aadressi ja muid selliseid vajalikke andmeid, siis see on juba esimene signaal sellest, et tegemist ei ole seaduskuuleka kauplejaga ja tehing tasuks katki jätta," lisas Tammaru. 

Internetist kaupa ostes tasub ka meeles pidada, et krediitkaardiga maksmine annab tarbijale lisakaitse. Kui tellitud kaup kohale ei jõua ning kaupmees päringutele ei vasta, on tarbijal õigus pangas tehing vaidlustada ning seeläbi raha tagasi saada.

Petturite klassika: potid ja pannid

Politsei- ja piirivalveameti Tartu piirkonnavanema Siim Linnardi hinnangul on tänavail levinumaks pettuseks väärtusetu kraami pähe määrimine kõrge hinna eest. Pahatihti on selliste petiste sihtgrupiks eakamad inimesed, näiteks Tartus varitsetakse ohvreid turgude ja haigla ümbruses.

Üks levinud toode, mida eakatele "suure allahindlusega", kuid siiski sadade eurode eest müüakse, on näiteks potid-pannid, mis tegelikult on ebakvaliteetsed ning võivad olla ka tervisele ohtlikud. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Summad varieeruvad seal 50 eurost 200 euroni ja kui nad lõpuks seda kaupa vaatavad, siis lõppkokkuvõttes on makstud 200€, aga saadud on seal kolm potti, mille reaalne väärtus on kordades väiksem," ütles Linnard. " Ja nad ei ole oma kvaliteedilt sellised asjad, mida ma oma pliidile panna tahaks".

Viimasel ajal on pealetükkivad kaubitsejad hakanud tutvustama end hädalistena, kellel koju pääsemiseks raha vaja on. Politsei radari alla on sellised kelmid sattunud eelkõige liikluse häirimise pärast.

"On olnud juhtumeid, kuskohas nad tulevad kohe päris tee peale, et sõidukijuht on sunnitudki peatama," kirjeldas Linnard. " Ja peale seda siis samamoodi hakkab see skeemitamine pihta. Räägitakse, et on hädas, et tahab koduriiki tagasi, aga bensiini jaoks ei ole raha ja siis on ta sunnitud neid asju maha müüma. Pakutakse seal nii kulda, saage, potte-panne, nugasid ja kõikvõimalikku erinevat kraami." 

Petised teesklevad lähedasi

Juba kümnendi kasutusel olnud skeemiga peteti inimestelt raha välja veel eelmiselgi aastal: petis helistab ohvrile ning väidab end olevat tema lapse või lapselapse. Juhtunud on kole lugu – kõneleja on sattunud liiklusõnnetusse ning ohver peab kohe politseile või arstile raha andma.

"Inimest hoitakse telefoni otsas, ei lasta seda kõnet ka lõpetada, et inimene saaks ise helistada oma lähedasele ja küsida, et mis juhtunud on ja kas see jutt vastab tõele," ütles Linnard. "Neil on üldjuhul see töö tehtud päris põhjalik, et kõne lõpuks seal ukse taga ongi keegi juba kohal, ja uskumatult suuri summasid on niimoodi antud."

Petturite lai ampluaa: valerahast raviteenusteni

Soojade ilmadega hoogustub nii tänavakauplemine kui valeraha levik. Ka turule omakootud sokke või aiasaadusi müüma minnes tuleks hoida silmad lahti petturite suhtes, kellele nõrgalt kontrollitud kauplemistingimused võimalust pakuvad.

"Vaadake seda raha ka, et kas need turvaelemendid on olemas, ega sinna ei ole peale kirjutatud "suveniir"," soovitas Politsei- ja piirivalveameti Tartu piirkonnavanem Siim Linnard.

Ei tea, kas seda tehakse ohvri narrimiseks, ent just "suveniir" on see sõna, mida viimasel ajal valerahalt leida võib.

Lähiaja kurvemad petuskeemid on seotud aga üksi elavate vanemate inimeste ära kasutamisega.

"Käivad ja pakuvad siis tugiteenust või siis mingit ravitsemisteenust. Et kuskohas on ka niimoodi, et esialgu see jutt on hästi ilus et ma tahan sind aidata ja nii edasi, aga lõpuks on niimoodi, et hakatakse siis ka raha selle eest nõudma," kirjeldas Linnard juhtumeid. "Paari nädala tagune juhtum on, kuskohas maksti lausa 500 eurot. Tuli see välja niimoodi, et lähedane tuli oma ema vaatama, ja siis selgus, et nädala jooksul on käinud üks abiline".

Selgub, et petturite ohvriks langevadki tihtipeale heatahtlikud eakad. "Lähedased, hoidke silm peal, mis teie eakamad vanemad teevad," ütles Linnard. "Tundke muret ja rääkige."

TÜ tudengi Angela Rääki intervjuud EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaruga saab kuulata "Huvitaja" 2. saatetunnist:

Pettustest kõnelenud Vikerraadio ja ERR Novaatori saade "Huvitaja" valmis koostöös Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudengitega. Artikli koostas Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng Karoliina Hussar.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: