Üle Eesti tähistati vastupanuvõitluse päeva
Pühapäeval tähistati Eestis vastupanuvõitluse päeva. Sellega peetakse meeles kõiki neid, kes seisid Eesti riikliku järjepidevuse säilimise ja iseseisvuse taastamise eest ajal, mil siin valitses nõukogude okupatsioon.
Lisaks vastupanuvõitluse päevale tähistati 75 aasta möödumist Otto Tiefi valitsuse ametisse astumisest.
Ajaloolane Mati Mandel meenutas Kirblas, et peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots mängis 1944. aastal olulist rolli Eesti riikliku järjepidevuse säilitamisel, kui nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Siis ta kutsus Otto Tiefi enda juurde ja ütles, et nüüd on aeg küps, sakslased lahkuvad Eestist ja on vaja kuulutada välja Eesti Vabariigi valitsus, kokku koguda ministrid ja asuda tegevusse," rääkis Mandel.
Otto Tiefi valitsus suundus läheneva punaarmee tõttu Tallinnast Läänemaale. Oma tegevust loodeti jätkata eksiilis, kuid üle mere viivale laevale õnnestus pääseda vaid riigisekretär Helmut Maandil. Tänu temale jõudis Läände tõestus Eesti riiklikust järjepidevusest.
"See läks päris napilt, sest pääses ainult üks mees, Helmut Maandi. Temal olid dokumendid kaasas. Seal oli mitmesuguseid asju, miks jäi laev hiljaks, kes neile järele tuli, aga siiski see õnnestus, et need dokumendid jõudsid Rootsi," selgitas Mandel.
Läänemaal Ridala kiriku juurest startis rahvas pühapäeval 18,5 kilomeetri pikkusele Otto Tiefi sügisretkele.
Ridala kiriku juurest alanud retk läks mööda ka Põgari palvemajast. See koht on läinud ajalukku sellega, et seal pidas Otto Tiefi valitsus oma viimase istungi.
Puises avati mälestuskivi, mille idee pärineb Keilas elavalt Heidi Ivaskilt. Kivil on Aidi Valliku kirjutatud luuletus ja tulevikus lisatakse sinna Aivar Simsoni pronksskulptuur, mis kujutab ema, kellel on kaasas tütar ja kohver.
"See on pühendatud neile, kes olid sunnitud põgenema. See on pühendatud neile, kes merre jäid. Aga see on pühendatud ka neile, kes jäid maha ja võtsid vastu kõik, mis neile pakkuda oli," rääkis memento liidu juht Arnold Aljaste.
Aljaste lisas, et kivile tulev pronksskulptuur loodetakse Puises avada aasta pärast.
Tallinnas algas vastupanuvõitluse päeva tähistamine päikesetõusul, kui Tallinna 21. kooli õpilased heiskasid lipu Pika Hermanni torni.
Üritus algas kell 14.45 akadeemiliste organisatsioonide rongkäiguga Raekoja platsilt Vabaduse väljakule, kus toimus kõnekoosolek. Kõnelesid kultuuriminister Tõnis Lukas ja korporatsioon Leola vilistlane Dein-Tom Tõnsing, mälestuspalve pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Kõnekoosolekul räägiti Eesti vabaduse hinnast ja selle hoidmisest. "Me ei saa ära unustada ka neid väga olulisi hetki meie riigi ajaloos, mis ei ole võib-olla lõppenud õnnelikult nagu Vabadussõda. Väga oluline on seda mäletada sellepärast, et tuua Otto Tief ja tema valitsus eeskujuks tänasel päeval eriti just noortele, et isegi lootusetus olukorras tuleb teha ikkagi õigeid otsuseid, mis on olulised sellele rahvale. Ennekõike oli muidugi tegemist juriidilise otsusega, kuid mina leian, et ennekõike just sõnum noorte ja tulevaste põlvede jaoks on see, et ei tohi kunagi alla anda, vaid peab alati võitlema oma vabaduse ja iseseisvuse eest," kõneles Tõnsing.
"Neid väärtusi, mida kandsid ka meie esiisad, saame meie edasi kanda ja ega Eesti riikigi muidu ei oleks taastatud. Taastada saab ikka siis, kui on, mida taastada," rääkis Lukas.
Järgnes pärgade asetamise tseremoonia ning pärast seda oli kõigil võimalik Vabadussõja võidusamba jalamile asetada Otto Tiefi valitsuse mälestuseks lilli ja küünlaid.
Toimetaja: Merili Nael