1. jalaväebrigaadi Tapa allüksustest viidi hiljuti Jõhvi staabikompanii ja brigaadistaap. Tuleval aastal liigub Jõhvist omakorda Narva kompanii. Idapiirile lähemale minek on osa aktiivkaitseks valmistumisest.

"Ma ei tahakski siin rääkida strateegilisest eelisest. Pigem on tegemist tavapärase toimetamisega. On vastu võetud otsus juba mitu aastat tagasi, et me alustame riigi kaitsmist riigipiirilt. Sellega seoses on mõistlik liigutada teatud funktsioonid ja teatud üksused ka riigipiirile lähemale," sõnas 1. jalaväebrigaadi ülem Tarmo Kundla.

"Selleks, et me mingi kriisi korral ei peaks sinna hakkama rändama, vaid et oleksime seal. Nüüd, kui keegi arvab, et see on sihtmärk, siis tal on õigus. Kui me oleme sõja puhkemise hetkel sihtmärkidena oma väeosades, siis me oleme midagi väga valesti teinud," ütles kaitseminister Martin Herem.

Vägede liigutamine võib julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul olla sõjalise plaanimise mõttes põhjendatud, kuid strateegiliselt ei mängi asukohavahetus suurt rolli.

"Ükskõik, kuhu me oma vägesid paigutame, on nad haavatavad siis, kui meil puudub õhukaitse. Kui see õhukaitse küsimus lahendatakse, siis see on eriti tugev argument, mis kaitseplaanimises on saavutatud. Seni, kuni õhukaitse ei ole piisav, on see vägede paigutamine mingitesse konkreetsetesse punktidesse vähemoluline," lausus julgeolekuekspert Rainer Saks.

Õhutõrje seis paraneb kaitseministri Martin Heremi kinnitusel iga kuuga. Veel tänavu on olemasolevatele relvadele tulemas lisamoona. Arendatakse ka süvalöögivõimekust.

"Meil on HIMARS. Meil on varem tulnud varitsevat õhuründemoona, mis sisuliselt on tiibadega droon, mille analoog on Venemaal näiteks Lancet. Neid meil Eestis on juba. Enne seda aastat on see olnud kohal. Selle üksus on ka väljaõpetatud," ütles Herem.

Osa mitmikraketiheitja HIMARS-i moona on samuti juba Eestisse jõudnud, kuid mitte 300-kilomeetrise laskeulatusega raketid.

"Venemaa sai suhteliselt rahulikult planeerida Eesti vastu tegevust niimoodi, et ta sai ju koondada oma potentsiaalsed ründeväed Eesti piirile väga lähedale, kasutada väga lähedalt lennuväge, lasta väga lähedalt rakette. Kui nüüd Eestil oleks see 300-kilomeetrine tsoon võtta n-ö tule kontrolli alla, siis see oleks väga suur muutus," lausus Saks.

Muudatustest Eesti kaitse plaanimisel kirjutas esmaspäeval ajaleht Financial Times. Saksa sõnul on oluline näidata välismeedias vastumeetmete kavandamist. See saadab sõnumi nii Venemaale kui ka liitlastele, et Eesti kaitsevägi on võitlusvõimeline.