Välisministri memo: kuidas mõjutab Suurbritannia EL-ist leppeta lahkumine Eestit ({{commentsTotal}})

Briti ja EL-i lipud.
Briti ja EL-i lipud. Autor/allikas: PA Pictures/Scanpix

Eestil suuri kriitilisi valdkondi seoses Suurbritannia võimaliku leppeta Euroopa Liidust lahkumisega pole, märgib välisminister Urmas Reinsalu riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile saadetud memos. Samas toob leppeta lahkumine kaasa hulga muudatusi alates reisimisest kuni kosmeetikatoodete märgistuseni.

Välisminister Urmas Reinsalu poolt riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile esitatud 22-leheküljelises memos märgitakse, et Suurbritannia leppeta lahkumine Euroopa Liidust pole ühegi osapoole huvides, kuid see jääb siiski üheks suurema tõenäosusega stsenaariumiks. Suurbritannia Euroopa Liidust leppeta lahkumisel hakkaksid EL-i ja Suurbritannia suhteid reguleerima EL-i kolmandaid riike puudutavad seadusesätted. Välisministri memos analüüsitakse Suurbritannia leppeta lahkumise mõju erinevatele valdkondadele, mille ERR.ee avaldab kokkuvõtvalt.

Mõjud majandusele

Kui Suurbritannia peaks EL-ist lahkuma ilma kokkuleppeta ning riikidevahelisi kaubandussuhteid hakkavad reguleerima WTO reeglid, oleks Swedbanki poolt 2018. aasta lõpus läbi viidud analüüsi järgi kaubavahetuse mahtude muutuse negatiivne mõju Eesti majandusele hinnanguliselt 0,19 protsenti SKP-st.

Tänavu 27. juunil esitlesid Leuveni Ülikool ja Flaami välisministeerium analüüsi Suurbritannia leppega ja leppeta lahkumise majanduslikust mõjust EL-i liikmesriikidele, mis võttis lisaks otsesele riikidevahelisele kaubandusele arvesse ka tarneahelaid ja teenuseid.

Selle analüüsi kohaselt tooks leppega lahkumine kaasa Euroopa Liidu SKP languse 0,38 protsenti, leppeta lahkumine 1,54 protsenti.

Eesti puhul näitasid arvutused töökohtade kaoks hinnanguliselt 690 (leppega lahkumine) vs 2710 (leppeta lahkumine). Rahaliselt jääks selle analüüsi järgi Eestil saamata tulu vahemikus 51-193 miljonit eurot.

Briti kodanike õigused Eestis

Eestis elavate Briti kodanike riigis viibimise õigust hakkab Suurbritannia EL-ist lahkumise järel reguleerima senise EL-i kodaniku seaduse asemel välismaalaste seadus. Senine tähtajaline elamisõigus muudetakse tähtajaliseks elamisloaks ja alaline elamisõigus pikaajalise elaniku elamisloaks. Politsei- ja piirivalveameti andmete kohaselt on Eestis 1. septembri 2019 seisuga 1408 kehtiva ID-kaardiga Briti kodanikku.

Kui Suurbritannia kodanik saabub Eestisse peale leppeta lahkumist, laieneb Briti kodanikule kolmanda riigi kodanikule ettenähtud Eestisse saabumise ja elamise kord. EL-i viisavabaduse rakendumisel saab Briti kodanik viibida Eestis kuni kolm kuud viisavabalt. Eestis elamiseks peab ta taotlema elamisluba. Samas jäetakse Suurbritannia kodanikud Eestis (sarnaselt USA ja Jaapani kodanikele) välja aastaselt kehtestatava sisserände piirarvu alt.

Eesti kodanike õigused Suurbritannias

Briti valitsus on otsustanud, et EL-i kodanikud Suurbritannias peavad taotlema elamisõiguse jätkamiseks uut staatust (settled status), vastav taotluskeskkond käivitus täismahus 1. aprillil 2019.

Tänavu 31. juuli seisuga oli Briti siseministeeriumi andmetel uut staatust taotlenud 3200 Eesti kodanikku. Suurbritannias elab aga hinnanguliselt praegu 15-20 000 Eesti kodanikku.

Viisavabadus

Kodanike liikumise hõlbustamiseks on nii Suurbritannia kui ka Euroopa Liit väljendanud soovi kehtestada vastastikku viisavabadus lühiajaliseks riigis viibimiseks (90 päeva poole aasta jooksul).

Euroopa Liidu poolel kiitis Euroopa Parlament vastava määruse muudatuse heaks 4. aprillil. Septembri alguse seisuga ei ole aga Suurbritannia otsust viisavabastuse kohta EL-i kodanikele vastu võtnud. Samas on teada, et Suurbritannial pole plaanis üliõpilaste pikaajalistele viisadele piirarvu seada.

Sotsiaalkindlustus

Suurbritannia leppeta lahkumisel kaotavad selle suhtes kehtivuse EL-i sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioonireeglid ehk sotsiaaltoetuste ja -hüvitiste piiriülene maksmine EL-i õiguse alusel üldpõhimõttena lõppeb.

Eesti jätkab juba eksporditavate pensionide (2017. aasta andmetel maksis Suurbritannia Eestisse pensione 113 inimesele, Eesti maksis pensione Suurbritanniasse 141 inimesele) piiriülest maksmist ning pensionide arvutamisel võetakse edaspidi arvesse Suurbritannia väljaastumise kuupäevani seal töötatud aega.

Suurbritanniasse tööle asumisel ei väljasta Eesti enam tõendit A1 ning juba väljastatud tõend ei kehti enam. Sellest tulenevalt võib Suurbritannia leppeta lahkumisel tekkida tööandjatel kohustus tasuda kohalikke sotsiaalkindlustusmakseid.

Ravikindlustus

Euroopa ravikindlustuskaart kaotab lepinguta lahkumisel kehtivuse EL-i kodanike suhtes Suurbritannias ja Briti kodanike suhtes EL-is. Edaspidi on reisimisel otstarbekas osta erakindlustuspoliis.

Eestis elavate Briti kodanike ravikindlustuse jätkumisega Suurbritannia leppeta lahkumise korral eeldatavasti probleeme ei tule juhul, kui Briti kodanik Eestis ametlikult töötab, on töötanud või tema eest tasub sotsiaalmaksu riik.

Sotsiaalministeerium kaalub võimalusi tagada Eestis elavatele Briti pensionäridele (hetkel 29 inimest) ravikindlustus.

Reisimine - enam passita ei saa

Suurbritanniasse reisimisel ei saa leppeta lahkumise korral enam piiri ületada isikutunnistusega ning alates 1. jaanuarist 2021 on see võimalik ainult passiga.

Naastes reisilt Suurbritannias tagasi Eestisse tuleb arvestada, et tollimaksuvaba impordi suhtes kohaldatakse samu piiranguid, sätteid ja piirväärtusi kui mitteliikmesriigist ehk kolmandast riigist saabudes.

Leppeta lahkumise korral võib Suurbritanniast Eestisse saabuv reisija maksuvabalt kaasa tuua mittekaubanduslikku laadi kaupa väärtusega kuni 300 eurot, lennu- ja merereisijad kuni 430 eurot.

Alkoholile, tubakatoodetele ja mootorikütusele on kehtestatud maksuvabad koguselised piirangud.

Muutub ka reisimine lemmikloomadega. Euroopa lemmikloomapass, mis on välja antud Suurbritannias resideeruva lemmiklooma omanikule enne Suurbritannia EL-ist lahkumise kuupäeva, ei ole leppeta lahkumise järel enam kehtiv reisidokument lemmikloomaga EL-i reisimiseks.

Juhiload, liikluskindlustus ja rändlustasud

Leppeta lahkumisel liikmesriikide vaheline EL-i õigusel põhinev juhilubade vastastikune tunnustamine Suurbritannia suhtes enam ei kehti.

Briti juhilubade tunnustamise aluseks saab Maanteeliikluse Viini konventsioon, millega on liitunud nii Eesti kui Suurbritannia. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on ettevalmistamisel liiklusseaduse muudatus, mis reguleerib Suurbritannia leppeta lahkumise korral Briti juhilubade tunnustamist ja kehtimist.

Liikluskindlustuse seisukohalt muutub vajalikuks rahvusvahelise rohelise kaardi olemasolu nii Eesti sõidukijuhtidel Suurbritannias kui ka vastupidi.

EL-i rändlustasude reeglid lõpetavad leppeta lahkumisel kehtimise mobiilside teenusepakkujatele Suurbritannias. Seega on võimalikud lisatasud rändlusteenuse eest nii Briti klientidele EL-is kui ka EL-i reisijatele Suurbritannias.

Kaubandus ja toll

Leppeta lahkumise korral hakkaksid Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahelises kaubanduses kehtima Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid, tariifid ja kvoodid.

Suurbritannia kavatseb loobuda imporditollide kehtestamisest (st kehtestuvad 0-tariifid), v.a põllumajandus- ja tekstiilitooted, autod ja teatud muud tööstustooted. Sellisel juhul jääks u 87 protsenti kaubavahetusest tollivabaks.

Tollitariifid hakkaksid kehtima u 13 protsendile kaubavahetusest, mille mõju Eestile on üsna väike. Eesti kogu kaupade eksport Suurbritanniasse oli 2018. aastal 318 miljonit eurot, millest tariifidega kaupu oleks kaks protsenti ehk 6,2 miljoni euro väärtuses. Tariifidega lisanduv kulu ulatub ca 0,5 miljoni euroni.

Leppeta lahkumise järel peab Suurbritanniast imporditavatel kosmeetikatoodetel peab olema uus märgistus.

Põllumajandus

Põllumajanduse valdkonnas on leppeta lahkumise puhul suurimaks küsimärgiks mõju põllumajandustoetustele. Analüüs näitab, et leppeta lahkumisel on olemas kaudne mõju toiduhindadele, sh tarbijahindadele seoses tõenäolise veiseliha ja piimatoodete ülejäägiga EL-i turul.

Teatud määral jääb Suurbritannia turg alles, kuid seoses tollitariifide kehtestamisega tekivad tõkked Suurbritannia poolt, eriti piimatoodete osas.

Haridus ja teadus

Kõrghariduse diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamine leppeta lahkumise korral ei muutu.

EL-is vastuvõetud Erasmus+ programmi erimeetme kohaselt saavad välismaal Erasmus+ programmi õpirände raames õppijad (üliõpilased, praktikandid jne) õpingud lõpetada senise EL-i rahastusega (maksimaalselt 12 kuud). Nimetatud meede ei puuduta koolide õpirändeprojekte.

Teised Eramus+ programmi ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi meetme tegevused Suurbritannia suunal katkevad ning Suurbritannia partnerid koostööprojektides enam edasi osaleda ei saa.

Eestiga seotud käimasolevad Horisont 2020 teaduspartnerlused ohus ei ole, sest enamuses on konsortsiumid miinimumnõuetest suuremad (neis on rohkem kui kolm osalist) või Suurbritannia nendes osaline pole. Kuigi teadusprojektid, kus Suurbritannia on osaline, saavad leppeta lahkumise korral jätkuda, võib leppeta lahkumine mõjutada projektide sisutegevusi kuni Suurbritannia on projektiga liitunud kolmanda riigina.

Taust: tegelik väljastumine jätkuvalt ebaselge

Euroopa Ülemkogu 10. aprilli 2019 otsusega pikendati Suurbritannia lahkumisperioodi Euroopa Liidust 31. oktoobrini 2019. Otsuse kohaselt võib Suurbritannia EL-ist lahkuda väljaastumislepingu (leping) ratifitseerimisele järgneva kuu esimesel päeval. Leping on EL-i seisukohalt allakirjutamiseks valmis, kuid Suurbritannias vajab see parlamendi heakskiitu, kes on aga selles küsimuses sügavalt lõhestunud.

Suurbritannia leppeta lahkumine EL-ist saab toimuda kõige varem 31. oktoobril 2019, kui Suurbritannia pole selleks ajaks väljaastumislepingut ratifitseerinud või pole EL lahkumisperioodi pikendanud. Lahkumisperioodi pikendamiseks on vaja Suurbritannia taotlust, pikendamise otsustab Euroopa Ülemkogu ühehäälselt.

Suurbritannia tegelik EL-ist väljaastumise aeg on jätkuvalt ebaselge ning sõltub Briti sisepoliitilistest arengutest.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: