Uuringu läbiviija, sotsioloog Juhan Kivirähki hinnangul on pensioni II samba teema populaarne, sest inimesed ei julge riiki usaldada.

"Juba see teema on tõstatatud, et me teeme pensionisüsteemi, mis pidi kestma sajandi, nüüd hops-hops ümber. Siis kaob ka usaldus ja võibolla suur osa inimesi mõtlebki, et parem ikka, kui see raha mul kas või padja all seisab," kommenteeris Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et hirm, nagu liiguks pensionireformiga kohe palju raha tarbimisse, ei pea paika, sest vaid viis protsenti lubas väljavõetud raha ostudeks kulutada.

Mertsina sõnul tähendab reform tulevikus eeskätt vahet pensionide suuruses: "Need inimesed, kes raha välja võtavad, nende esimese pensionisamba osa väheneb ja tegelikult kokkuvõttes võib ikkagi öelda, et pensionide selline erinevus tulevikus võib hakata suurenema."

Teise riskina nimetas Mertsina Eesti majandusse pensionifondidest finantseeritava raha vähenemist. Tema hinnangul oleks summa, mis teisest sambast välja võetaks, juba päris suur. Tuleva aasta lõpuks peaks pensionifondide kogumaht olema viis miljardit eurot, uuringu järgi võtaks oma raha välja 39 protsenti inimestest.

"Pensionifondidest on üha rohkem investeeritud ka ju Eesti majandusse, mis tegelikult tähendab seda, et kui osa sellest rahast välja võetakse, siis selle võrra vähenevad võimalused ka Eesti majandusse investeerida," lisas Mertsina.

Mertsina sõnul oleks pensionireformi vaja, kuid mitte sellisel moel, nagu seda praegu tehakse.