Riigieelarve seletuskirjas on välja toodud, et see on uudse ülesehitusega ja esimest korda täielikult tegevuspõhine.

"Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol on eesmärk," seisab seletuskirjas.

Uut eelarvestamise formaati on ette valmistatud alates 2007. aastast ja seletuskirja järgi ühendab see strateegilise planeerimise ressursside finantsjuhtimisega. Uuendus peaks andma võimaluse paremini jälgida, et raha kulub sinna, kus seda kõige rohkem vaja on, ning leida üles dubleerivad tegevused ja teenused.

Tulemusi mõõdetakse mõõdikutega, millele on omakorda määratud vastutaja.

Sõerd, kes on olnud nii maksuameti peadirektor kui rahandusminister, ütles ERR-ile, et eelarvest aru saamine muutub igal aastal järjest raskemaks.

"Tänavune eelarve erineb selle poolest, et siin on nüüd juures ka tegevuspõhine vaade. Tänapäeva IT-vahendid võimaldavad igasugusel kujul andmeid esitada, siin on kogu eelarve jagatud programmideks laiali. Minu hinnangul see ei anna lisaväärtust juurde," rääkis ta. "Ametnikud võivad hullata ja mängida igasuguseid mänge, aga see ei anna lisaväärtust, ei anna paremat teadmist eelarve mõistmisel."

Ka mõõdikuid pidas Sõerd tarbetuks ballastiks, sest need on formaalsed ja sageli pole neil tegeliku eluga mingit pistmist.

Tema sõnul on eelarveread lahti kirjutamata, oluline info esitamata ning on ka eksitavat informatsiooni.

"See, et eelarve on hästi mahukas, ei tähenda midagi. Väga palju informatsiooni on puudu, mida tuleb hankida muudest materjalidest. Kogu aeg peab paralleelselt vaatama riigieelarve strateegiat, mis kevadel välja tuli, riigikontrolli materjale ja riigi majandusaasta koondaruandeid. Lisaks veel muidugi avalikest allikatest kõiksugu informatsiooni, mida ühe või teise asja kohta on meedias avaldatud. Nii et selle eelarve mõistmine on päris suur töö," lausus Sõerd.

Likviidsusreservi kohta on esitamata jäetud oluline info

Riigikogu liige tõi konkreetse näite, mille puhul oluline info on esitamata jäetud. Nimelt on eelarve seletuskirjas rubriik "Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng". Seal on ilma muude selgitusteta kirjas, et 31. augusti 2019 seisuga oli riigi likviidsusreservis 962 miljonit eurot.

"Kui hakkasin mõtlema, et ei saaks nagu olla 900 miljonit ja mõtlesin, et äkki küsin midagi väga rumalat, aga saatsin ikkagi oma küsimuse rahandusministeeriumile. Küsisin, et ega selle 962 miljoni euro likviidsusreservi sisse pole pandud laenuraha? Teatavasti selle aasta mais ja juunis kõigepealt võeti 215 miljonit laenu ja siis tehti võlakirjad 200 miljonit. Ja sain vastuse: jah, ongi nii. Selle sees on laenuraha ja mitte 400, aga 600 miljonit eurot," rääkis Sõerd ning rõhutas, et pidi selle teadasaamiseks eraldi teabenõude tegema.

Teise näitena tõi ta välja, et eelarveseaduse haridusministeeriumi puudutavast osast ei leia midagi selle kohta, kas ka seal on mõnest kohast siseriiklikud vahendid välja võetud ja Euroopa Liidu raha asemele pandud. Kui ta aga haridusminister Mailis Repsilt küsis, kas tema ministeeriumis on samuti selliseid katmisi olnud, selgus, et Kaunite Kunstide Kooli puhul on seda tõepoolest tehtud.

"Sinna oli pandud siseriiklikku raha 33 miljonit. Need vabastati nüüd muudeks kuludeks ja asemele pandi eurorahad," sõnas Sõerd ja märkis, et ükski eelmine valitsus pole selle peale tulnud, et selline raha "seisis kapis", aga uus valitsus tuli ja leids selle sealt. Eelarve seletuskirjast seda infot samas ei leia.

Sõerd ütles eelarve kohta kokkuvõttes, et sealne informatsioon on lünklik ja eksitav, seda esitatakse ilustatult, osa infot jäetakse esitamata ja tohutult palju on ballasti, mille võib kohe kõrvale panna või välja visata.