Enam kui pool eelarve investeeringutest tuleb välisvahenditest ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tuleva aasta riigieelarve eelnõus on ette nähtud investeeringuid, investeeringutoetuseid ja kinnisvarainvesteeringuid 924 miljoni euro ulatuses. Seejuures enam kui pool nende rahalisest mahust tuleb välisvahenditest.

Täpsemalt on tehtavatest investeeringutest 499 miljoni euroga 54 protsenti välisvahenditest ja 423 miljoniga 46 protsenti riigituludest.

Investeerimisobjekti jaotuse kohaselt on suurim investeerimisgrupp kinnisvara, kuhu läheb 36 protsenti investeeringuist. 33 protsenti vahendeist läheb teede ja rajatiste arendamisse. Muud investeeringud võtavad investeeringuist 17 protsenti, kaitseotstarbelised investeeringud kuus protsenti, masinad ja seadmed pisut üle kolme protsendi ja IT-investeeringud pisut alla kolme protsendi.

Suurim hulk tuleva aasta investeeringuist tehakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt. Kõigist investeeringutest 37 protsenti. Kaitseministeerium on mahult teine, 11 protsendi investeeringutega. Rahandusministeeriumi investeeringute maht on pisut üle üheksa protsendi kõigist tuleva aasta riiklikest investeeringutest.

Suurimatest kuluridadest on investeeringute all riigimaanteede remondi koondprojekt. Sellele kulub 122 miljonit eurot ehk 13 protsenti kõigist riigieelarve investeeringuist. Maaelu arengukava investeeringutele kulub tuleval aastal 61 miljonit eurot ja kaitseotstarbelistele investeeringutele 59 miljonit eurot, mis kumbki on pisut üle kuue protsendi kõigist eelarvest tulenevatest investeeringutest.

Rail Balticu arendamiseks nähakse tuleval aastal eelarvest ette 41 miljonit eurot. Seejuures on see summa kava kohaselt nelja aastaga kasvav ja 2020-2023 peaks Rail Balticule kuluma 344 miljonit eurot.

Maanteede arendamisel on suurematest projektidest ette nähtud vahendeid Kose-Mäo teelõigu neljarajaliseks ehitamiseks, kokku 16 miljonit eurot, millele peaks kahel järgneval aastal lisanduma 52 miljonit eurot. Samuti on ette nähtud üheksa miljonit Aaspere-Haljala teelõigu neljarajaliseks ehitamiseks ja 8,5 miljonit Tallinna-Narva maantee liiklussõlmede ehitamiseks. Sellele viimasele lisandub 2021. aastal veel viis miljonit eurot.

Lisaks on kavas Tallinna ringtee ehituse teist etappi rahastada tuleval aastal kuue miljoni euroga, millele kahel järgneval aastal lisandub kokku 16 miljonit eurot. Kuus miljonit kulub ka Tallinna-Ikla maanteele. Narvas on plaanis tuleval aastal alustada 4,5 miljoniga transiitteede rekonstrueerimist, millele kulub 2021. aastal veel teist samapalju. Tallinnas on plaanis riiklikult rahastada nelja miljoni euroga Vanasadama ja kesklinna vahelist liikluskeskkonda, mis samuti aasta hiljem teist samapalju rahastust vajab.

Idapiiri väljaehitamisele, mis peaks praeguse kava kohaselt maksma minema 190 miljonit eurot, on kavas tuleval aastal panustada 15 miljonit eurot. 2026. aastal valmima peaks projekti on kavas lähima nelja aasta jooksul paigutada kokku 49 miljonit eurot. Seejuures kava kohaselt mitte sentigi 2023. aastal.

Hariduses on kavas tuleval aastal 46 miljoni eest nii gümnaasiumi- kui ka põhikoolihooneid korrastada. On kavas ka jätkata Tallinnasse kaunite kunstide kooli ehitamist jätkada. Sellele peaks kuluma 15 miljonit eurot järgmisel ja 16 miljonit eurot ülejärgmisel aastal.

Edasi on lükkunud Pärnu lennujaama ehituse rahastamine. Järgmisel aastal ei ole sellele ette nähtud sentigi, kuid ületuleval aastal peaks eelarvest sellesse panustatama 17 miljonit eurot. Samuti on edasi lükkunud Tallinna Linnahalli renoveerimine. Nüüd on kava kohaselt seda vaja rahastada 2021. ja 2022. aastal kokku 40 miljoni euroga.

 Riiklikud investeeringud:

Toimetaja: Huko Aaspõllu



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: