Analüütikud: tuleva aasta riigieelarve on investeeringute osas väheambitsioonikas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: rahandusministeerium

Valimiste järel muutunud poliitika on teinud vaate riigirahandusele leebemaks: riigieelarve miinus valitsust muretsema ei pane ja riiklikke investeeringuid rahastatakse laenuga. Eesti majanduse seis võimaldab kulutusi suurendada, kuid kõiki valimislubadusi pole võimalik oodatud mahus ellu viia, tõdevad ökonomistid.

Ökonomistid leiavad, et tuleva aasta riigieelarve on arvestades meie majanduskeskkonda, poliitilisi traditsioone ja dogmasid ootuspärane, aga väheambitsioonikas, just investeeringute osas.

"Probleem on see, et osa investeeringuid on nihutatud järgmistesse aastatesse - järgmine aasta meil on vähem investeeringuid, kulud satuvad ülejärgmisse aastasse ja seda tasandatakse sellega, et teises pensionisambas on jäetud võimalus suunata osa raha tarbimisse," kommenteeris Luminori peaökonomist Tõnu Palm uudistesaates "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Kui sa vaatad investeeringute struktuuri, siis erasektoris väga suur raha läheb ehitusse ja kinnisvarasse, töötleva tööstuse laenumahud kahanevad. Kui vaadata, kuhu riik investeerib, siis kinnisvara ja betoon on suurem osa investeeringutest, aga ma näen info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja intellektuaalomandi investeeringuid väga väikesena. Kui me tahame olla tiiger, siis võiks olla 1/3 tehnoloogiakeskne investeering. Selleks me peame iga kopika ümber pöörama," lisas ta.

Teisalt said õpetajad ja pensionärid raha juurde. Viimased küll ainult paberil, sest teise käega võtab riik selle tulumaksuna tagasi. Mõlemad on siiski poliitiliste lubaduste täitmise hõngulised, ütles LHV Panga majandusanalüütik Kristo Aab.

"Pensionitõusuks indekseerimise kõrvalt läks lisa 20 miljonit. Selle raha oleks saanud investeeringuteks kulutada. Kui ma õigesti mäletan, on see sama summa, mis sellel aastal oli Tallinna linnahalli renoveerimiseks mõeldud. Aga selline valik tehti ja saab näha, kas valitsus korrigeerib tulumaksusüsteemi, mille lõksu pensionärid langesid," rääkis Aab.

Makse tõstes on eelarvetulud suuremad. Samas näiteks oli EKRE üks valimislubadus käibemaksu langetamine.

"Langetada käibemaksu olukorras, kus eratarbimine kasvab viis protsenti aastas ja palgad kasvavad. Majandusbuumi laades olukorras tarbimisele hoogu juurde anda on majandusteoreetiliselt ebamõistlik plaan. Aktsiisilangetuse tegid nad ära ja selliste asjadega saab eelarvet mõjutada, aga need ei ole kerged otsused poliitikute jaoks," ütles Aab.

Tõnu Palm rääkis, et poliitikud ei peaks andma valijatele suuri lubadusi, kui need pole enne läbi analüüsitud. "Parem on anda valijale alati vähem lubadusi ja mängida eelarvepiiride sees," sõnas ta.

Eesti on euroalala üks väiksema maksukoormusega riike, aga nii oma riigiaparaati üleval pidada on kulukas.

"Kas tuleks makse tõsta, makse langetada, ümber mängida struktuuri mõistes jne. Kui majandusteoreetiliselt mõelda, siis tööjõumaksud on majanduskasvule piiravaks teguriks. Mida jõukamaks meie ühiskond saab, seda rohkem tuleks maksustada tarbimist, luksuskaupu kas läbi aktsiiside, läbi varamaksude," selgitas Aab.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et varasematel aastatel tehtud suured muutused maksukeskkonnas on andnud negatiivseid tulemusi.

"Pidevad maksumuudatused toovad ebakindlust ettevõtluskeskkonda ja selles vaates oleks hea, kui maksumuudatusi plaanitakse, oleks need pikajaaliselt ette teada, et nendega osataks äriplaanis arvestada," rääkis ta.

Eelarvereeglid nõuavad tasakaalus eelarvet. Majanduskriisi korral lubavad reeglid tasakaalust välja minna ja laenu võtta. Praeguses intressikeskkonnas on võlausaldajad laenamise eest nõus isegi peale maksma. Seega, miski ei takista riigil tasuda vanu võlgu uute laenude abil.

"Laenamine selleks, et täita jooksvaid kulusid, pole mõistlik. Kui võtame laenu selleks, et pensioneid suurendada, see pole mõistlik, sest siis peaksime järgmine aasta jälle laenu võtma. Aga kui me võtame raskel ajal laenu, et riigi majandust läbi teedeehituse toetada, on aktsepteeritav ja suhteliselt mõistlik tegevus. Probleem on, et ettemääramatus tuleviku suhtes on kõvasti kasvanud," tõdes eelarvenõukogu esimees, Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets.

Tõnu Palm väga suuri lubadusi, mida laenu arvelt kaetakse, eelarves ei näe.

"Täna on Euroopa majanduses selline seis, kus meil on miinusintressid ja finantsturgudel oodatakse, et nulli jõuame alles 14 aasta pärast. Selle taustal on paljud lõunariigid teinud katteta eelarveid, laenanud raha ja paisanud selle neljarajalistesse teedesse, kust ei tule pikaajalist kasvu. Selle taustal olen rahul, et keegi ei luba midagi suurt, mida peab kinni maksma tulevane põlvkond," rääkis Palm.

Samuti pole eelarves julgeid liikumisi. "Me valitsuse poolelt anname stiimuli majandusele ajal, mil majandusel läheb väga hästi. Kui majandusel hakkab halvemini minema, siis valitsusel pole enam võimalik stimuleerida nii palju kui oleks vaja," rääkis Kaasik.

"Minu hinnagul on probleem see, et väga suur hulk raha on ette ära märgistatud, kuhu see läheb. Näiteks sotsiaalmaks laekub väga hästi, aga teisalt teame, et sotsiaalmaks on sihtotstarbeliselt mõeldud kas haigekassale või pensionideks. Sellest on vähe kasu õpetajate palkadeks või teedeehituse või muude investeeringute korral," lisas ta.

"Et Eesti alustavad ettevõtted võiks saada investeringuid omakapitali, seal võiks riik mängida oluliselt suuremat rolli, samuti ülikooli õppejõudude palgad, teadus- ja arendutegevuse rahastamine, ekspordi arendamine ja digilahendused. Kõigepealt vaataks kulude poolt ümber ja planeeriks nii, et riigisektoris jääks tulevikus vähem nõudlust spetsialistide järgi, kes läheksid pigem eraksektorisse," kommenteeris Palm.

Alates 2017. aastast on kõik eelarved olnud defitsiidis ja see ei muutu ka vähemalt kahe järgmise aasta jooksul.

"Loomulikult, me oleme baari kauemaks jäänud kui oleks pidanud, pidu kestab ja kelner esitab hiljem arve. Tulevikus, kus raha on vähem, tuleb otsida fookusvaldkondi, et piiratud vahendeid investeerida sinna, kust tuleb taaskasvu, aga seda me siin paraku ei näe," rääkis Palm.

2020. aasta eelarve oli esimest korda koostatud tegevuspõhiselt. See on osa riigi plaanist muuta riigi toimimine selgemaks ja läbipaistvamaks.

"Kui me võtame kohalikele teedele ette nähtud kulutused, siis me täna ei tea, kas Riia ringile Tartu linnas leiti raha või mitte, sest me näeme ainult üldist numbrit, mis läheb teedehooldusele. Seal tekib see ebakindlus kohalikul tasandil," selgitas Eamets.

"Neid kuluridasid võib ümber jagada eri pealkirjade alla ja sõnastada pealkirju teistmoodi, see ei muuda asja sisu. Eelarverevisjon on veel ees ja ehk järgmiste aastate eelarves näeme rohkem muudatusi. 2020. aasta eelarve on eelmiste aastate nägu," sõnas Aab.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: