Siseministeerium tahab lubada omavalitsustel kiiruskaamerate üle otsustada ({{commentsTotal}})

MUPO ATV-dega vanalinnas
MUPO ATV-dega vanalinnas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Siseministeerium hakkab koostama seaduseelnõud, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse ja vahendid võtta kasutusele kiiruskaamerad. Lisaks kavatsetakse laiendada omavalitsuste korrakaitseametnike tegutsemisvaldkonda.

"Kiiruskaamerad aitavad tagada liiklusohutust, kuid praegu on need enamasti paigaldatud riigimaanteede äärde," ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar. Riik soovib kiiruskaamerate võrku laiendada ning anda sel teemal võimaluse kaasarääkimiseks ka kohalikule kogukonnale. "Samuti soovime omavalitsustes kasutatavate kaamerate trahviraha suunata osaliselt kohalikku eelarvesse. See annab omavalitsusele võimaluse katta kiiruskaamerate soetus- ja halduskulusid ning muulgi moel liiklusohutusse rohkem panustada."

Kommusaare sõnul pole paraku kiiruseületamine meie ühiskonnas sama taunitav kui joobes juhtimine. "Levinud on väärarusaam, et teatud piirides on kiiruseületamine vastuvõetav. Uuringud näitavad, et kui keskmist kiirust vähendada ainult üks km/h, siis vähendab see õnnetuste riski kolme protsendi võrra. Kui lähtuda Eestis tehtud kiiruskaamerate mõju-uuringust, siis selle järgi vähenes pärast kiiruskaamerate kasutusele võtmist inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv lausa 13 protsenti. Need faktid näitavad, et kiiruskaamerad on üks võimalus tõsta liiklusohutust ning kaasame selleks ka omavalitsusi," rõhutas Kommusaar.

Ta lisas, et kohalikele omavalitsustele on plaanis anda rohkem õigusi ka üldise avaliku korra tagamisel, praegu saavad nad inimesi korrale kutsuda ainult suuliselt.

"Näiteks tänaval lebava inimese suhtes pole omavalitsuse korrakaitseametnikul praegu võimalust kontrollida, kas tegemist on joobes isikuga või terviserikkega," ütles Kommusaar ja lisas, et selle tuvastamiseks peab ametnik kutsuma kiirabi või politsei. Sellise juhtumi lahendamine võtab ebamõistlikult palju aega ning mitme asutuse ressurssi. Näiteks Tallinnas toimetab politsei igal kuul kainenema keskmiselt 400–600 inimest. "Meie silmis võiks sellistel juhtudel õiguse saada ning appi tulla kohalik omavalitsus. Näiteks Tallinna puhul võiks tulevikus seda ülesannet täita korrakaitseüksus."

Kommusaar rõhutas, et suuremate õigustega käib kindlasti kaasas eraldi väljaõpe. See tähendab, et seadusesse pannakse eraldi nõuded korrakaitseametnikuks saada soovivale isikule ning laias laastus peavad nad vastama abipolitseinikele esitatavatele nõuetele.

Idee näol on tegemist võimaluste loomisega ning tegemist pole omavalitsusele täiendava kohustusega. Võimalusi saavad rakendada need omavalitsused, kes seda soovivad ja kel on vastav võimekus.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on saadetud ministeeriumidele ja asjasse puutuvatele osapooltele kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks. Siseministeerium loodab, et muudatused hakkavad kehtima 2020. aasta teises pooles.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: