"Täna on meil kiiruskaamerad suuremate maanteede ääres ja kohalikel omavalitsustel puudub võimalus oma kohalikele teedele, mis on nende hallata ja vallata, kiiruskaameraid paigaldada," rääkis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar pühapäeval "Vikerhommikus".

Tema sõnul näitab statistika, et viimase nelja aasta jooksul toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetustest enam kui pooled juhtuvad nendel teedel, mida haldab kohalik omavalitsus ja pea üks kolmandik kõigist liiklusõnnetustest vigastatutest ja hukkunutest on juhtunud nendel teedel.

"Ja kuna kiiruseületamine on üks kolmest võtmetegurist, miks inimesed liikluses viga või hukka saavad, siis on üsna asjakohane anda ka kohalikele omavalitsustele võimalus koos riigiga oma teedel seda meedet rakendada," rõhutas Kommusaar.

Kiiruskaamerad peaks aitama vähendada sõidukite kiirust nendest kohtades, kus oht õnnetusteks on kõige suurem, ennakõike koolide või lasteaedae lähistel, selgitas ta.

Kommusaare sõnul ei ole karistamine eesmärk omaette, aga see on üks meede, millega ohjeldada kiiruseületamist. "Eesmärk nende meetmete rakendamisel - olgu see kiiruskaamera või mõni muu asi - on see, et tuua kiirused nendesse piiridesse, mis on lubatud ja milles me oleme Eesti riigis kokku leppinud," märkis ta.

Ehkki täpseid kohti veel teada ei ole, kuhu kohalikel teedel kiiruskaameraid võidakse hakata paigaldama, on valiku põhimõtted selged. "Need on kohad, kus kiirust oleks vaja alandada või kus suure tõenäosusega juhtuvad õnnetused, millel võib olla raske tagajärg - need kohad on loomulikult teada," rääkis Kommusaar.

Kui kohalikud omavalitsused kiiruskaamerate paigaldamise õiguse loodetavasti juba järgmiseks suveks saavad, siis see hakkab toimuma kohaliku omavalitsuse, maanteameti ja politsei koostöös. "Ühiselt vaadatakse üle õnnetuste statistika, tõenäosused ja kus on kõige vajalikum esmajärjekorras seda kiirust alandada," ütles Kommusaar.

Lisaks soovitakse seaduseelnõuga anda kohalike omavalitsuste korrakaitseüksustele suuremad õigused korrarikkujate ohjeldamisel, purjus inimeste ja sõnakuulmatute noortega toimetulekuks ning näiteks ka taksonduse kontrollimiseks.