Neivelt: pensionifondid saadavad inimestele vale signaali ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pensionidebatt Eesti Pangas
Pensionidebatt Eesti Pangas Autor/allikas: Jane Faizullin/Eesti Pank

Pensionifondid saadavad inimestele vale signaali, nagu oleks raha lahendus kõigele ja see asendaks lapsi, ütles pangandustegelane Indrek Neivelt IMF-i ja Eesti panga korraldatud ühisseminaril Eesti pensionisüsteemi tulevikust. Endine keskpanga juht Ardo Hansson aga peab mõistlikuks senist süsteemi lõhkumise asemel paindlikumaks teha.

Endine Hansapanga ja nüüdne Pocopay juht Indrek Neivelt pooldab Isamaa kombel pensioniraha investeerimisel inimestele suurema vabaduse andmist.

Tema sõnul on pensionireformi diskussiooni peamine viga see, et keegi pole esindanud kliendivaadet, vaid fondid on kogu aeg lähtunud vaid omanikuvaatest, püüdes aktsionäridele tulevaste klientide pealt maksimaalset tulu teenida, mistõttu ongi pensionirahad fondides kiratsenud. Teiseks probleemiks peab ta pensionifondide juriidilist ülereguleeritust.

Neivelti sõnul on pensionifondid eksitanud inimesi neile vale signaali välja saates.

"Pensionifondid annavad ühiskonnale vale signaali, nagu saaks need asendada lapsi ja et raha on lahendus kõigele. Probleem on, et me kogume raha, aga meil pole lapsi. Aga rahast üksi ei piisa, inimesi on ka vaja. Raha ja inimeste importimine pole Euroopa Liidu majandusele parim lahendus," ütles Neivelt.

Tegelikkust peegeldab tema sõnul olukord, kus noor kahe lapsega perekond, kes ootab kolmandat last ja tahab seetõttu suuremat korterit osta, jääb pangas laenu küsides pika ninaga, sest pank ei anna lapse sünniga seotud kulude kasvule viidates rohkem laenuraha. Neivelt näeb probleemi II pensionisamba maksetes, mis võtavad sellistelt peredelt ära võimaluse suurem korter osta, sest osa igakuistest sissetulekutest läheb automaatselt pensionirahaks.

"Meie eesmärk on koguda raha, üha enam raha. Aga sellest pole kasu, sul peavad lapsed olema. Me räägime üha rahast, aga unustame, et meid on vaid 1,3 miljonit ja me oleme kahanev rahvastik. Mis on aga Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk? Rahakogumine ei ole põhiseaduslik eesmärk," ütles Neivelt.

"Tulevane pension oleks mõistlik, kui see oleks 50-60 protsenti palgast, sõltub muidugi, milline oli palk. 65-aastaselt pensionile minnes on võimalik, et inimene suudab töötada ka 70-aastaseni. Süsteem peab paindlikum olema. Noored ei mõtle, et jäävad pensionile, vaid töötavad sisuliselt oma elu lõpuni," tõdes Neivelt.

Neivelt peab veaks, et pensionifondide tootlusi on võrreldud majanduskasvu, mitte inflatsiooniga.

Tema pakutud lahendus kattub Isamaa ideoloogiaga: pensionisambad peavad olema vabatahtlikud, mitte kohustuslikud ning neid puudutav regulatsioon peab olema lõdvem ja andma inimestele vabamad käed selle raha investeerimisel.

Praegust pensionireformi ei soostu ta nimetama reformiks.

"Ma ei nimeta seda reformiks, reform on palju suurem asi. See on väike-väike muudatus, kus valitsus annab inimestele võimaluse valida, kas osaleda teises sambas või mitte. See on pisimuudatus," ütles Neivelt. "Nagu Gorbatšov ütles, et kommunism on väga hea süsteem, seda tuleb lihtsalt natuke reformida."

Neivelti soovitus on riigil inimesi rohkem usaldada. "Valitsus peaks rohkem selgitama erinevatele sissetulekugrupidele, mis on neile mõistikum, kõige arukam lahendus, kui nad teenivad nii- või niipalju: kes peab juurde maksma, kes mitte. Rääkige inimestega!"

Viisemann: riik ei tea, mida asemele pakub

LHV asutaja Andres Viisemann kaitses praegust pensionisüsteemi, mis on üles ehitatud panganduskeskselt. Tema sõnul on pensionisüsteem just hakanud saavutama mingit suurust ja küpsust, millega on võimalik investeerides kaasa rääkida fondides, kuhu väikestel tegijatel asja pole.

"See on võimalus investeerida säästud ühiskonna jaoks produktiivselt ja sedasi kõigi elu paremaks teha," ütles Viisemann. "Praegune pensionireform on suur tagasilöök."

Tema sõnul ei tea riik ise ka, mida ta praegu ära lõhub ja mida asemele pakub.

Hansson: talvevarusid on mõistlik koguda

Endine Eesti Panga president Ardo Hansson kaitses pensionisüsteemi karme regulatsioone, tõdedes, et just seetõttu ei ole inimesed oma raha pensionifondides kaotanud. Tema hinnangul tuleks valdkonda, mida parandada annab, parandada, selmet lõhkuda. Näiteks saaks pensioni väljamaksete poolt paindlikumaks muuta.

Hansson võrdles pensionisüsteemi talvevarudega: "Kui paned kevadel kartuli maha ja võtad sügisel saagi üles, kas sa siis sööd oma kartulid kohe ära või riskid ikkagi keldrisse salve panemisega, kuigi mõni neist võib ületalve mädanema minna?"

Hansson ütles, et Isamaa nägemus minimalistlikust pensionisüsteemist, kus kõik seisab eraisiku otsustel, on täielik vastand praegusele totaalsele süsteemile.

"Mõlema kaitseks saab rääkida, mõlemale saab esitada poolt- ja vastuargumente," tõdes Hansson.

Ta tõi esile, et uuringute kohaselt toetavad vabaks lastavat teist pensionisammast enim need, kes samal ajal toetavad erakorralist pensionitõusu. Hansson ütles, et ei saa vaadata, käed rüpes, kuidas tulevased pensionid tänaste otsuste tulemusel sulavad, sest 20 aasta pärast, kui tulemused käes, on hilja arutada selle üle, kes selle eest omal ajal vastutas.

Endine keskpanga juht tõdes, et idee, kus pensionist saab inimeste sotsiaalne turvavõrk, millele vanuigi toetuda, ei ole enam reaalne tulevikustsenaarium, sest see pole realistlik.

Hanssoni sõnul oleks neist, kes kõnelevad teise pensionisamba lammutamise nimel, vastutustundlik panna kõrvale võrdlusandmed tulevaste maksude ja maksumääradega, kuid need on andmed, mida täna pole olemas, mistõttu on lammutamise jutt vastutustundetu.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: