Edasi arutatakse, kas riigi toetus võiks tulla tasuta kvoodina, laenuna või peaks riik hakkama hoopis tehase üheks omanikuks.

Et põlevkiviõli väävlisisladust alla saada, on õlitootjad ehk riigifirma Eesti Energia koos erakapitalile kuuluva VKG ja Kiviõli Keemiatööstusega pidanud juba pikalt plaani rajada õli eelrafineerimise tehas.

600 miljoni euro suurune hiigelinvesteering aitaks tõsta peamiselt laevakütustena kasutatava põlevkiviõli konkurentsivõimet maailmaturul.

Plaani on kiitnud ka valitsus, kuid selget jah-sõna pole rahalise toetamise kohta öeldud. Otsust ei sündinud ka täna koos käinud valitsuse kliima- ja energiakomisjonis, kuid edasi siiski liiguti.

"Kui siiamaani oli teema selles, kas me toetame seda läbi tasuta kvootide, siis täna leidsime, et arutaks ka neid võimalusi, kus me lihtsalt ei anna tasuta vahendeid, vaid püüame saada olukorda, kus avalik sektor ka midagi tagasi saab," kommenteeris esmaspäeval Taavi Aas.

Üks võimalus on anda rafineerimistehast rajavale ettevõttele laenu. Kuid arutatakse ka otsest osalust.

"Valitsus moel või teisel osaleb selles äriühingus, saades sealt tulevikus ka võimalikku tulu. Nii et need on need teemad, millega edasi minna," rääkis Aas.

Millisest summast räägitakse ja milline võiks olla toetuse täpne skeem, hakkavad arutama majandusministeerium ja rahandusministeerium. Alles seejärel saab valitsus lõpliku seisukoha kujundada.

Uute õlitehaste rajamine mõjutab ka meie kliimapoliitika eesmärke, millest olulisim on vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaase 80 protsendi võrra

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul ei ole eelrafineerimistehase puhul keskkonnaaspekt siiski põhiline.

"Ega ta otseselt nüüd mingeid keskkonnaeesmärke otseselt täitev asi ei ole, et ta annaks meile keskkonnakasu. Aga samas on vaja ka riigil edasi liikuda ja majandust arendada ja ka seda sektorit arendada. Eks siin tuleb kompromisse teha," märkis Kokk.

"(Aastaks) 2039 tegelikult peaksid need projektid olema ennast tasunud ja tõenäoliselt oleme jõudnud siis selleks hetkeks nii kaugele, et see tootmine moel või teisel kas lõpeb või on leitud lahendused näiteks, kuidas CO2-te kinni püüda," õtles Aas.

Valitsus arutas esmaspäeval ka Eesti Energia teise suurprojekti, 200 miljonit eurot maksva uue õlitehase ehitamise plaani ja otsustas seda Aasa sõnul toetada moraalselt – see tähendab rahaliselt panustamata.