Lääne Elu: vallavalitsus nõuab Armin Karult ligipääsu merele ({{commentsTotal}})

Habemega tüli: juba 2015. aastal tõi riigikontroll välja, et Paslepa lahe ääres puudub juurdepääs kallasrajale ja ajaloolisele sadamakohale, kust kohalikud elanikud saavad paatidega merele minna.
Habemega tüli: juba 2015. aastal tõi riigikontroll välja, et Paslepa lahe ääres puudub juurdepääs kallasrajale ja ajaloolisele sadamakohale, kust kohalikud elanikud saavad paatidega merele minna. Autor/allikas: Riigikontroll

Läänemaa Noarootsi osavallavalitsus nõuab ettevõtja Armin Karult, et see lubaks külamehi kinnistul asuvasse lautrisse ning tagaks läbipääsu mööda kallasrada.

Maakonnaleht Lääne Elu kirjutab, et eelmisel reedel oli Pürksis Karu ettevõttele Hansa Assets kuuluva Suveresidentsi kinnistu detailplaneerinngu avalik arutelu, sest Karu soovib uuendada Lennart Meri endist residentsi Paslepas: ehitada uued hooned olemasolevate asemele ning laiendada ametliku väikesadama kaid.

Noarootsi osavallavalitsuse maaspetsialist Marika Meister rääkis, et kinnistu detailplaneering tuleb ümber teha nii, et Karu teeks oma krundi piirile tee, mis viib lautrini.

Praegu on Karu kinnistul kaks süvendatud kanalit, kust saab paadiga merele - kinnistu keskel suuremas kanalis on jahid-kaatrid ja väiksemas, kinnistu piiril Käbini sauna ees olevas lautris on külameeste paadid. Viimane on suures osas Karu maal, aga otsetee aga selleni ei vii, sest Karu ei luba külamehi oma maalt läbi.

Detailplaneeringu avalikul arutelul Karu ei osalenud, teda esindas K-Projekti projektijuht Jüri Mirme; Lääne Elu küsimustele Karu ei vastanud. Ka ERR-il ei õnnestunud Karuga ühendust saada.

Vaidlusel pikem taust

See ei ole esimene kord, kui Karule kuuluva kinnistuga vaidlused tekivad. 2015. aastal auditeeris riigikontroll veekogude juurde pääsemist ja nende kaldal liikumise võimalusi 15 omavalitsuses, üks auditeeritud paikadest oli Paslepa ja Roavike lahe rannik ning Ramsi poolsaare rannik. Riigikontroll tõi toona auditis välja, et Paslepa lahe ääres puudub juurdepääs kallasrajale ja ajaloolisele sadamakohale, kust kohalikud elanikud saavad paatidega merele minna.

Riigikontroll kirjutas, et traditsiooniliselt on juurdepääs kulgenud läbi presidendi suveresidentsina kasutatud kinnistu, kust presidendi kantselei võimaldas kohalikele elanikele läbipääsu. Noarootsi vald eeldas sarnase praktika jätkumist ka kinnistu eraomandisse minekul, kinnistu uus omanik aga pole sarnase lepingu sõlmimisega nõus, hoiab läbipääsu suletuna ega ole korraldanud ka kinnistust ümberpääsu.

Paslepa kinnistu ajalugu

Kinnistu omanikuks on tuntud ettevõtja Armin Karu, kes ostis selle 2008. aasta novembris Riigi Kinnisvara AS-lt 15,3 miljoni krooni eest. Varem asus seal presidendi suveresidents, mida Lennart Meri kasutas aktiivselt, kuid Arnold Rüütel enam mitte. President Toomas Hendrik Ilvese ametiaja alguses loobus presidendi kantselei sellest.

Nõukogude ajal oli Paslepa EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino lemmik kalapüügi koht, sest seal olid väga head ahvena ja haugi kohad. Algul oli Paslepas vagunelamu, hiljem ehitati sinna tollastele parteijuhtidele puhkebaas. Baasi naabruses asus nõukogude piirivalve kordon.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: