Palgad tõusevad kiiremini kui hinnad, kuid inimeste säästud ei kasva ({{commentsTotal}})

Foto: Maike Tubin

Inimesed tajuvad hinnatõusu suuremana kui see tegelikult on, kuid ilmselt suunatakse kasvanud palk tarbimisse, mistõttu säästud ootamatusteks ikka kuidagi ei paisu, tuleb välja Swedbanki värskest tarbijakäitumise uuringust.

Majanduskeskkonna tegelikkus ja inimeste taju sellest on tugevas nihkes, ilmneb Swedbanki värskest uuringust.

Enam kui kolmandik inimesi (36 protsenti) väitis, et nende palk ei ole viimase aastaga tõusnud.

Suurimat palgatõusu (üle kümne protsendi) tunnistasid noored (18-29-aastased) ja kõrgepalgalised töötajad. Peamiselt kontoritöötajatest, ametnikest ja üle tuhandeeurose sissetulekuga vastajad ütlesid, et nende palgatõus jäi 5-10 protsendi vahemikku. Lihttööliste palgad tõusid nende sõnul kuni viis protsenti. Palgatõusuta jäid enda hinnangul aga ettevõtjad, kes ise endale palka maksavad, juhid ning teenindus- või müügitöötajad.

Statistika järgi on Eestis toimunud palgatõus olnud aga kiire ja laiapõhjaline. See tähendab, et sellest on osa saanud kõik ühiskonnagrupid ja see on toimunud pea kõigis majandusharudes. Maksureformi järel on palgakasv jätkunud ühtlasemalt.

Samasugused käärid taju ja tegelikkuse vahel on ka hinnamuutustes. Sellest, et hinnad on viimase aasta jooksul tõusnud, on aru saanud kõik inimesed, kuid enim tajutakse (45 protsenti vastanutest), et aastane kaupade ja teenuste hinnatõus on jäänud vahemikku 5-10 protsenti. Veerandi arvates on hinnad tõusnud üle kümendiku ning teist sama palju tajub hinnatõusu kuni viie protsendi ulatuses.

Kõige suuremana tajuvad hinnatõusu mitte-eestlased, Ida-Virumaa elanikud ja alla 550 euro teenivad inimesed. 5-10-protsendist hinnatõusu tajuvad üle 50-aastased inimesed, juhid, aga ka lihttöölised. Kõige väiksemana ehk kuni 5-protsendilisena tajuvad hinnatõusu eeskätt noored ja kõrgemat palka teenivad inimesed.

Tegelikult on hinnad tõusnud tajutavast vähem, keskmiselt on kõik kulutused kallinenud aastaga 2,4 protsenti. Enim on kallinenud vaba aja veetmine (6 protsenti) ja toit (5 protsenti). Suurima osa oma sissetulekutest - 22 protsenti - kulutavadki inimesed just toidule.

Samas ei tule kallinemise erinevus esile ka erinevaid palgatasemeid võrreldes, ehkki osakaalud, millele raha kulutatakse, muutuvad. Nii näiteks kulutavad kõige vaesemad pered enamiku oma sissetulekust toidule ja eluasemele, vähem vaba aja veetmiseks ja reisimiseks; kõige suurema sissetulekuga inimesed aga kulutavad enim raha reisimisele ja vaba aja veetmisele, pisut vähem toidule ja veel vähem eluasemele. Ometi jääb kõige vaesemate perede väljaminekute tegelik hinnatõus 2,6 protsendi ja kõige suurema sissetulekuga perede väljaminekute tegelik hinnatõus 2,3 protsendi juurde.

Statistika järgi on palgad kasvanud umbes kolm korda kiiremini kui hinnad, nii et tegelikkuses jääb inimestele varasemast rohkem raha kulutamiseks kätte.

Optimism uue töö leidmisel

Kui palkade ja hinnatõusu suhe on inimeste peas kaldu pessimismi suunas, siis töö leidmisel on inimesed samas põhjendamatult optimistlikud, selgub uuringust.

Lausa 29 protsenti usub, et leiab vajadusel uue samaväärse töökoha kolme kuu jooksul ja 15 protsenti usub, et see juhtub lausa kõigest ühe kuu jooksul. Vaid 15 protsenti usub, et selleks võib minna umbes pool aastat.

Optimistlikumad on uue töö kiirema leidmise suhtes noored (18-29-aastased), oskustöölised, Tallinna elanikud ja üle tuhandeeurost palka teenivad inimesed. Ebakindlust esineb enam üle 50-aastaste, Ida-Virumaa ja väiksemate linnade elanike, madalamat palka teenijate ja madalama haridustasemega inimeste seas.

Tegelikkuses aga võtab töö leidmine kauem aega. Töötukassa statistika järgi kulub pea pooltel inimestel selleks kuni kuus kuud. Veerand inimestest leiab uue töö 4-6 kuu jooksul ja veerand 2-3 kuu jooksul. Ühe kuuga leiab uue töö kümnendik tööotsijatest.

Samas võib töötukassa statistikat moonutada ka tõsiasi, et tööjõuturul on töövõimereformi tulemusel palju inimesi, kes pole pikaajaliselt tööd teinud, nii et nende tööotsimise aeg võib keskmist üksjagu moonutada.

Kõige enam otsivad tööandjad teenindus- ja müügitöötajaid, lihttöölisi, oskustöötajaid ning erioskustega seadme- ja masinaoperaatoreid.

Perede säästud ei kasva

Säästud ei taha Eesti elanikel aga vaatamata viimaste aastate palgarallile, mis jääb hinnatõusule alla, kuidagi kasvada.

Kolmandik peredest väitis, et nende säästud on viimase aastaga veidi kasvanud, ent kolmandiku sõnul ei ole muutust toimunud ja veerandil peredest on säästud hoopis kahanenud.

Kümnendikul peredest pole mingeid sääste, kui keegi leivateenijatest ootamatult töö peaks kaotama või mõni kodumasin purunema peaks.

Vähem kui kuu tuleb säästude najal toime samuti kümnendik peredest. Umbes kuu aega saaks hakkama 16 protsenti ja kaks kuud 14 protsenti peredest. Kolm aastat tagasi olid need näitajad paremad.

Küll aga on paranenud nende osakaal, kel on kogutud suurem puhver. Lausa kümnendik peredest saaks terve aasta elatud ainult säästudest ja seitse protsenti peredest lausa 2-3 aastat. Veel kolm aastat tagasi oli aasta jagu raha kõrvale pannud seitse protsenti peredest.

Säästud kasvasid mullu enim kõrgemapalgalistel ja kontoritööd tegevatel inimestel - juhtidel, spetsialistidel, ametnikel. Säästud vähenesid aga madalapalgalistel ja madalama haridustasemega inimestel.

Eesti Panga statistika järgi on ühel perel hoiuseid keskmiselt 2000 euro jagu, lisaks 200-300 eurot sularaha. 40 protsendil peredest on hoiuseid aga alla tuhande euro ja viiendikul alla saja euro.

Swedbank heitis pilgu oma klientide kontodele ja kuu lõpus oli 58 protsendil nende klientidest pangakontol kuni tuhat eurot, ent veerandil alla saja euro. Selline on vaatepilt enne palgapäeva.

Swedbanki hinnangul tulenevad tegelikkuse ja taju käärid sellest, et palga kasvades lubavad inimesed endale ka suuremaid väljaminekuid, mistõttu säästud ikka ei kasva. Samas aga tundub, et kõik on kallimaks läinud, sest kulutused on suuremad. Ning kuna kogu raha kulub kuu lõpuks ära, ei ole ka tunnet, et palk oleks kasvanud.

Säästmist takistab aga konkreetse plaani puudumine. Kui säästmiseks pole ei ajalist ega rahalist eesmärki, on raske motiveerida end palgast iga kuu kindlat summat kõrvale panema.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: