Iganädalased piketid algasid 2014. aasta oktoobri alguses. Kaua edasi kavatsetakse tegutseda pole seltskonnal veel selge. Aga jonni ei jäeta. Tarmo Kruusimäe pole alati kohal olnud, kuid teeb seda igal võimalusel.

Tarmo Kruusimäe ehk tuntud ka hüüdnimega Kojamees, miks te möllate viis aastat seal Venemaa saatkonna ees? Mis kasu sellest on, põhjendaga palun?

Ma arvan, et kasu on kahepoolne. Esmalt on Ukraina rahval hea meel, et neid ei ole unustatud, sel raskel ajal. Et keegi ja, et keegi ühe Euroopa liikmesriigi pealinnast avaldab diplomaatilist survet. See on ukrainlaste poolt tunnustatud, nad on tänulikud, et oleme südikad ja sihikindlad.

Tõesti viis aastat juba? Aga teine pool on see, et siis saavad niiöelda tugitoolis istuvad maailma nabad ja muidu rahuldustundega maailma asjadega kursis olevad inimesed teada, et meie oleme oma püha kohuse täitnud ja nad ei pea tugitoolist püsti tõusma ja saavad maailma asju läbi sotsiaammeedia korraldada.

Milline seltskond teil koos on käimas?

Ants Erm on endine ERSP esimees, endine Isamaa inimene. praegu on ta parteitu, tema ja koos Aivar Kivisiviga saigi pead kokku pandud, et kas meil on kriitiline mass inimesi, kellega saaksime ette võtta, et iga nädal pikettida. Aga muidu saja inimese kanti on inimesi läbi käinud. Ja suur abi on olnud Marian Kelamist.

Tema on meid koolitanud ja motiveerinud, et mida sellised piketid tähendavad. Meid märgatakse. Samamoodi pidi ta Washingtonis omal ajal kongressimaja ees pikette pidama. Vene saatkond on meid tähele pannud.

Küsin veel, et te olete rahumeelsed. Aga miks teie kui endine punkar ei ahelda, et kuhugi kinni ega karju raevukaid loosungeid mõne kliimaaktivisti kombel?

Enda kuhugi kinni aheldamine, ropendamine ja raevutsemine on ühekordne aktsioon. Seeläbi me oleks naeruvääristanud oma üritust. Kui me oleks tahtnud sellist aktsiooni teha, siis me ei saaks rääkida sellest, et meeleavalduste algusest juba kuues aasta hakkab tiksuma.

Kaua jätkate? Teie ja ülejäänud seltskond?

Oleksin soovinud lihtsamat küsimust. Aga meil tekkis mõnel ajal saatkonnatöötajatega diskusioon, et lahkume, kui nemad lahkuvad Krimmist. Aga sinnapaika see jutt jäigi. Ma ei tea öelda, olema katsunud ajada pikette Soomes ja Lätis, katsunud ülemaailmselt kooskõlastada Ukraina toetuseks tehtavaid aktsioone. Muideks, me oleme ülemaailmsetele aktsioonidele olnud eeskujuks.

Kõik näevad, et eestlased suudavad igal nädalal näidata, et Vene saatkonna ees on pikett. Oleme soovinud seda piketti üle anda Ukraina kogukonnale, kuid see on raske ülesanne, sellega saavad hakkama kuumad eesti mehed. Meid võib alati toetama tulla.