Reinsalu (Isamaa) avaldas intervjuus Eesti Päevalehele lootust, et Euroopa Liit sanktsioonipoliitikast Venemaa suhtes ei tagane. Ta osutas, et sanktsioonid kehtestati selleks, et Venemaad majanduslikult motiveerida täitma täies mahus Minski kokkuleppeid, et peatada nende agressioon Luganskis ja Donetskis ning kui need küsimused saavad täidetud, siis on võimalik, et sellega seotakse sanktsioonipoliitika revideerimine.

"Kui nüüd vaadata lääne loogikat, siis on oht teha kolmas kord viga. Liiga jõuetu suhtumine – Gruusia andis julguse katsuda hambaid kõigepealt Krimmis, siis Luganskis, Donetskis ja kui see jääb piisavalt tugeva hinnalipikuta, vaid külmunud konfliktiks, kus lääs avaldab ühepoolselt jõetust, siis teeb see teed ka kolmandaks interventsionistlikuks seikluseks mistahes maakera suunal."

Reinsalu kinnitusel ei ole ühemõtteliselt Eesti huvides Venemaa suunal senistest väärtuspõhimõtetest loobumine mingi pragmaatilise koostöö huvides, ükskõik kui kaunitesse sõnadesse see on looritatud. Ta märkis, et kui väga paljude lääneriikide jaoks on Ukrainas toimuva agressiooni tõkestamine ainuõige vaade sellele, et ülekohus ei tohi läbi minna, siis Eesti jaoks on see ka julgeoleku küsimus ja Eesti huvides on lääne ühtsust hoida.

"Nende vahenditega ja nende laudade taga, kus me rahvusvahelises kogukonnas oleme. Isegi kui jääme mingites küsimustes vähemusse, mõnes asjas suisa kaotama, siis mina seda ei pelga," ütles Reinsalu, kinnitades, et nii kaitseb Eesti oma julgeolekuhuvisid ja kaitseme riike, kes olid veel üks põlvkond tagasi meie saatusekaaslased ja kelle territooriumil praegu sõidavad Vene tankid.

Küsimusele, mida teha siis, kui Eesti hääl ei saa Euroopa Liidus võidule ning kui rohkem riike peaks leidma, et Venemaale tuleks amnestia kuulutada, sanktsioonid nullida ja soojad suhted ehitada, vastas Reinsalu, et piiratud mõjutusvahendite tingimustes peab Eesti veenma sõpru, et ühepoolne taganemine senistest põhimõtetest ei ole ratsionaalne ega moraalne.