Viljandi neiu Ami Sild ja Tartust pärit Helena Jäe osutusid Cleveroni Akadeemiasse valituks enam kui 100 soovija hulgast. Nad on 20-liikmelises õppegrupis ainsad õrnema soo esindajad, kuid tunnevad juba praegu, paar nädalat pärast õppetöö algust, et valik oli õige, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle kooli suhtes oligi see lootus, et ma saaksin praktikat ja teooriat vaheldumisi, et ei oleks ainult teoreetilisi tunde palju. Siiamaani ma olen täitsa rahul sellega, et on olnud mõlemat, on vahelduv," rääkis Sild.

"Näiteks oleme kukutanud mune kõrgelt alla, pidime sellele ehitama ühe kasti ümber, et see katki ei läheks. Ja siis oleme praegu ühe roboti ehitanud ja seda programmeerinud, et ta palle liigutaks," kirjeldas Jäe.

Cleveroni juht Arno Kütt leiab, et välja sai valitud väga motiveeritud ja õpihimulised noored, kelle peaülesanne on koos Cleveroni inseneridega välja töötada isesõitev robotkuller, mis suudab panna kauba kodupakiautomaati.

"Cleveron ise ka ei tea, kuidas see päris olema peaks. Me arendame seda koos tudengitega ja see on väljakutse nii Cleveroni inseneridele kui ka tudengitele. Sellest koostööst tekibki sünergia," rääkis Kütt.

"Teooria ja praktika on käsikäes ja põimunud. See on õppeformaat ehk tööpõhine õpe ehk õpipoisi õpe, mis näiteks Saksamaal ja Šveitsis on väga levinud, aga Eestis teeb alles esimesi samme," selgitas ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.

Õppetöö Viljandis tegutsevas Cleveroni akadeemias kestab kolm aastat. Õpilased saavad hindeid, neil tuleb teha kodutöid ja kirjutada lõputöö. Kool lõpetatakse bakalaureusekraadiga.