Reinsalu võrdles pensionireformi 100 aasta taguse maareformiga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Välisminister Urmas Reinsalu.
Välisminister Urmas Reinsalu. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Välisminister ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt Eesti Panga analüüse teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise kohta ning võrdles pensionireformi 100 aasta taguse maareformiga, kui tema sõnul ei olnud samuti kindlust, kuidas maarahvas taludega ümber käima hakkab.

Reinsalu vastas valitsuse pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele, kes vahendas Eesti Panga uuringut, et Eesti inimeste valmisolek luua investeerimiskonto ning investeerida on madal.

"Aga inimeste valmisolek kalamarja süüa on ka madal, sellepärast, et raha ei ole inimestel, ei ole raha niipalju, mida investeerida. Väga suur osa inimesi tuleb ots-otsaga kokku," reageeris Reinsalu.

Edasi jätkas välisminister maareformi meenutamisega ja selle võrdlemisega praeguse pensionireformiga.

"Meil möödus nädalavahetusel 100 aastat maaseadusest, see oli ka suur risk, et anda rahvale maatükid kätte, et nad saaks hakata ise talu pidama. Aga rahvas sai hakkama küll. Küllap 19. sajandil mõisnikud ka kõnelesid sellest, kas nad saavad hakkama, võib-olla mängivad kõrtsis raha peale talud maha. No ei mänginud. Võib-olla mõni mängis, aga enamus ei mänginud," lausus Reinsalu.

Reinsalu rääkis, et pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist ei ole mõtet lõputult analüüsida.

"Ma saan aru, et need, kellele see reform ei meeldi, toovad välja selle argumendi, et nad tuleks analüüsida aastaid ja aasiatid. See tuletab mulle meelde sama olukorda, mis oli haldusreformiga. Sisuliselt 20 aastat oli haldusreformi arutatud, toatäied analüüse olid laual, aga peaminister Ansip siinsamas laua taga ütles, et tuleks veel ja veel analüüsida," rääkis Reinsalu.

Tegelikkuses on Reinsalu sõnul tegemist poliitilise valikuga, aga läbi valimistel saadud mandaadi.

Seejärel märkis Reinsalu, et analüüs teise samba toimimisest on olemas. "17 aastat teise samba toimimist, kus on kaasatud osaluseksperimenti üle 700 000 Eesti inimese," sõnas ta.

Eesti Panga hinnangut, et madala sissetulekuga pered on tõenäolised teisest sambast loobujad, nimetas Reinsalu poliitiliseks avalduseks.

"Kui see seisukoht on nii avaldatud, siis ma ütlen, et see on poliitiline avaldus, see on vale ja see ei põhine tegelikult mitte mingisugusel relevantsel hinnangul, mis puudutab 17 aasta pensionireformi toimimist. Nendel inimestel, kes elavad peost suhu, on järelikult mingi sissetulek olnud, kui nad teise sambaga liitusid ja oma protsendi osa said maksta," ütles Reinsalu.

Reinsalu selgitas, et nendel miinimumpalka teenivatel inimestel, kes 17 aastat tagasi jäid esimesse sambasse, muutub pension reformi tulemusena suuremaks.

Rääkides hirmudest, et mõni välismaine pensionifond võib pärast teise samba vabatahtlikuks tegemist loobuda Eestisse investeerimast, ütles Reinsalu, et asja tuleks näha tagurpidises perspektiivis.

"Üle kolme miljardi euro on Eesti majandusest 17 aasta jooksul hoopis välja viidud. Ja nüüd kummardada maani, et need paarsada miljonit eurot on lubatud investeerida Eestisse. Uuringud näitavad ka, et suur osa inimestest on huvitatud investeerimisest, ja kuigi mingi osa eest ka tarbitakse, siis see raha läheb kõik Eesti majandusruumi," lausus Reinsalu.

Helme: inimeste vaba tahte võimalused avarduvad

Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles omalpoolt, et kõik, kes esinevad kriitikaga teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise osas, unustavad ära, et see on vabatahtlik. "Kedagi ei sunnita kusagilt lahkuma. Inimeste vaba tahte võimalused lihtsalt avarduvad," lausus Helme.

"On üsna piinlik, kui pankurid, sealhulgas ka keskpankurid, esinevad hirmutajate ja lobistidena," märkis ta.

Helme lisas veel, et ka ajakirjandus spekuleerib asjade üle, milles ajakirjandus ei ole kompetentne spekuleerima. "Seaduseelnõud ei ole veel esitatud, seda ei ole veel vastu võetud. Analüüs selle kohta saab põhineda ainult seaduseelnõul, kui see on vastu võetud. Praegu seda ei ole, aga spekulatsioonid lendavad taevasse," märkis Helme.

"Need, kes praegu kritiseerivad teise samba pensionireformi, oleksid pidanud mõtlema ette, kui nad sedavõrd madalate tootlustega inimeste rahakotti täitsid, inimesi pahandasid ja tekitasid olukorra, kus sisuliselt ei olegi muud võimalust, kui anda inimestele võimalus oma raha ja oma finantskäitumise üle ise otsustada," rääkis Helme.

Siseminister ütles veel, et kui väidetakse, et inimesed jäävad vaesemaks ja riik teeb kuidagi inimestele ülekohut, siis see väide põhineb inimesi diskrimineerival alusel. "See väide põhineb sellel, et suurt osa ühiskonnast peetakse idiootideks. Ma julgen teile kinnitada, et suur osa ühiskonnast on väga tervemõistuslik ja idioodid moodustavad marginaalse vähemuse. Ja ma kardan, et suurt osa, kes selle marginaalse vähemuse moodustavad, see pensionireform ei puuduta," lõpetas Helme.

Pensionireformi eelnõu peaks käesoleval kuul riigikokku jõudma.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: