Kiik ütles Anvar Samostile ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et tema lauale pensionireformi eelnõu lõppseisus veel jõudnud ei ole. Koos käinud töörühm on arutelu tulemusi valitsusele esitanud, põhimõttelised kokkulepped on olemas, aga küsimusi on palju, näiteks maksupoliitika, sambast väljumise ja muu sellise osas.

"Siin on ka muid küsimusi, näiteks investeerimiskonto loomine, selle detailid: kuidas neid vahendeid eristada inimese ülejäänud finantsvahenditest," kirjeldas Kiik aruteluteemasid. "Samuti palju küsimusi inimeste võimaluse üle teisest sambast raha osaliselt või täielikult välja võtta. Selliseid küsimusi on olnud kümnete lehekülgede kaupa, suuremaid ja väiksemaid."

Ministri sõnul on reformi üle arutletud erasektori, pankade ja kindlustusseltside esindajatega, sest muudatused puudutavad väga suurt osa finantsturust. Küsimusele, kas pankade tagasisidet on ka arvesse võetud, vastas Kiik, et töörühm pole kõiki ettepanekuid jõudnud lõpuni läbi rääkida ning paljuski võib debatt jätkuda parlamendis.

Eelnõu peaks lähiajal jõudma kõigi osapoolteni, aga millal on see väljasaatmiseks valmis, tuleb Kiige sõnul küsida rahandusministrilt. Eelnõu ei lähe aga riigikokku valitsusest, vaid kokkuleppe kohaselt on selle algatajaks tõenäoliselt riigikogu rahanduskomisjon. Koalitsioonil on eesmärk, et pensionireformi eelnõu veel sellel aastal enne jõule riigikogus vastu võetaks.

"Et süsteem saaks 2021. aastal edukalt käivitada /..../ on vaja teha erinevaid infotehnoloogilisi, õiguslikke muudatusi. Siht on võtta see vastu 2019. aastal, et 2020 jääks üleminekuperioodiks, kus saab teha arendusi, poole aasta pealt hakata esitama avaldusi, kes soovivad hakata teisest sambast väljuma. 2021. aastal hakkavad need väljumised päriselt toimuma ja nende inimeste liitumised, kes varem liitunud ei ole," rääkis Kiik.

Rääkides erakorralisest pensionitõusust, mis oli üks Keskerakonna põhilisi valimislubadusi, kuid lubatud 100 euro asemel jäi tõus märksa kasinamaks, ütles minister, et valimisplatvormi koostades ei olnud veel teada, milline saab olema kevadine majandusprognoos. Väljavaated tundusid toona paremad, kuid uuel valitsusel tuli leida hoopis 84 miljonit eurot kärpekohti.

Sellele vaadates oli erakorralise pensionitõusu jaoks tema sõnul raha raske leida, see eeldas pikki läbirääkimisi ja on esimene samm lubaduse täitmise suunas. Järgmistel aastatel on valitsusel Kiige sõnul siht veel erakorralisi pensionitõuse teha.

Seda, et laenuraha eest pensionäridele näiteks ühekordne suurem rahasumma kinkida, ei pidanud Kiik heaks ideeks ja märkis, et eakatele lisaraha leidmiseks tuleb eeskätt kasutada riigi maksutulusid, mitte laene, mida on mõistlik kasutada taristuinvesteeringuteks.

"Järgmisel aastal on erakorraline pensionitõus kindlasti sama tõsiselt laual," lubas sotsiaalminister. "Ja seitse eurot erakorralist tõusu on siiski oluliselt rohkem, kui lisasid eelmised valitsused. Sisuliselt üle kümne aasta erakorralist pensionitõusu tehtud ei ole."