Pirita ranna detailplaneering toob sinna paviljonid ja vabaõhulava
Pirita linnaosa valitsus tutvustab teisipäeval Pirita rannaala detailplaneeringut, mille kohaselt tulevad Pirita rannaalale rannapaviljonid, ajutine vabaõhulava ja tribüünid ning rannapromenaad. Ehitiste püstitamiseks tuleb aga kõigepealt vähendada ranna ehituskeeluvööndit.
Detailplaneeringu kohaselt ehitatakse Pirita rannaala krundile rannapaviljonid ja teenindushooned, laiendatakse ka Pirita vaba aja keskust ja ehitatakse Merivälja tee 5b kinnistule kuni kahekorruseline ärihoone.
Selleks, et randa saaks teenindavaid hooneid ehitada, tuleb vähendada ranna ehituskeeluvööndit, mis eeldab keskkonnaameti nõusolekut.
Pirita rannaalale tuleb kokku 20 hoonet, mis on ühekorruselised ja kuni viie meetri kõrgused, välja arvatud rannavalvehoone, mille kõrgus on seitse meetrit. Seletuskirjas on välja toodud vetelpäästehoone, rannahoone, kohvikud ja kioskid, teenindushooned, tualetid ja dušid, laenutus- ja laohooned ning klubiruum, klassiruum ja saun. Lisaks on lubatud rajada ka muid randa teenindavaid hooneid. Eraldi rannaosa on kavandatud liikumispuudega inimestele.
Lisaks näeb planeering ette ajutise lava ja tribüüni rajamise, jalgrattaparkla, rattahoidjad, varikatusega paviljonid, riietuskabiinid, laste mänguväljakud, rannajalgpalliväljaku, rannavolle- ja tenniseväljakud ning invabasseini.
Pirita rannavööndi kesk- ja lõunaosast kannab meri liiva avamere suunas ning 2008. aastal koostatud projekti kohaselt vajab rand kaitset intensiivse lainetuse eest, kuna rannaastangu kulutuse jätkumisel on oht rannametsale. Planeeringus pakutakse välja, et liivaranna alale tuleks ranna kaitseks 1800 meetri pikkune liivakehand, mis saaks alguse Pirita rannahoone keskpunktist 200 meetrit põhja pool.
Lisaks saab rannaalale vajadusel rajada tuulte eest varju pakkuvaid liivavalle.
Sõidukitega rannaalal liikuda ei tohi, kuid planeeritud alale on juurdepääsud Merivälja teelt, Jõesuu teelt ja Mähe-Kaasiku teelt. Planeeringus tuuakse välja ka võimalikke kohti lisaparklate loomiseks, näiteks saaks muuta Mähe-Kaasiku tee ühesuunaliseks õuealaks ning ühele sõidurajale kavandada 120 parkimiskohta.
Seletuskirjas on öeldud, et kui detailplaneering ellu viia, kujuneb terviklik rannaala Tallinna esindusrannaks, jalakäijad, kergliiklejad ja sportlased saavad seal turvaliselt liigelda ning samas säilib kaitsealune mets. Planeeritava ala suurus on 44,66 hektarit ja rand on ligikaudu 2,45 kilomeetrit pikk.
Avaliku väljapaneku jooksul esitati mitu kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet. Näiteks ei olnud mitu inimest rahul plaaniga vähendada ehituskeeluvööndit.
"Tallinna inimesed pole unustanud, mismoodi käituti endise Pirita rannahoonega. Lubati korda teha, aga hoopis muudeti see kortermajaks ja ehitati veel pikenduseks üks kortermaja sinna külge," tõi üksneist oma mure välja.
Samuti seadis mitu vastuväite esitanut kahtluse alla vajaduse randa grillplatse ehitada. Ühes vastuväites toodi põhjenduseks, et grillijad on sageli joobes, kuulavad valjult muusikat ja jätavad endast maha prügi.
Samuti toodi välja, et bussiga randa tulevate jalakäijate ligipääs on praegu halb ja lahendus autodekeskne ning seda tuleks kindlasti muuta. Samuti ei pidanud vastuväitja heaks plaaniks Mähe-Kaasiku teel parkimiskohtade arvu suurendamist, kuna teelõik on juba praegu mõlemal pool täis pargitud, ega ka lava ehitamist, sest Pirital on teisigi kontserdipaiku.
Merivälja aedlinna selts teatas, et kuigi detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, on esitatud planeeringulahenduses jäetud metsaala sisuliselt tähelepanuta ning seega on planeering vastuolus algatamise korralduses esitatud tingimustele.
Selts tegi ettepaneku kavandada valgustatud liiklusrajad, mis hõlmaks ringikujuliselt kogu metsaala, ning teha ka veel üks lastemänguväljaku ja välijõusaali ala planeeringuala Merivälja-poolsele osale.
Arutelu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste üle algas Pirita linnaosavalitsuses teisipäeval kell 16.
Toimetaja: Karin Koppel