Jäärats valiti esimest korda EL-i asjade direktoriks 2014. aastal, mil tema tähtsaim ülesanne oli viia edukalt läbi Eesti EL-i nõukogu eesistumine. Enne seda oli ta 2010. aastast EL-i asjade direktori asetäitja.

Ta on töötanud Eesti alalises esinduses Brüsselis, algul siseküsimuste atašeena ning hiljem Eesti alaliste esindajate nõunikuna. Varem on ta töötanud siseministeeriumis liitumisläbirääkimiste ja rändepoliitika valdkondades ning kodakondsus- ja migratsiooniameti pagulaste osakonna juhatajana.

Jäärats on omandanud kõrghariduse Õigusinstituudis ning on läbinud riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse järelkasvuprogrammi Newton. Ta on osalenud Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga ja hiljem ka Schengeni alaga ning on olnud vahetult seotud Lissaboni leppeni viinud läbirääkimistega.

Euroopa Liidu asjade direktor nõustab ja toetab peaministrit EL-i asjades ning seisab hea valitsuse EL-i poliitika suutlikkuse ja terviklikkuse eest. EL-i asjade direktor juhatab EL-i koordinatsioonikogu tööd, talle allub riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat.

Riigisekretär kuulutas konkursi EL-i asjade direktori ametikohale välja 21. mail. Konkursil kandideeris kümme inimest, lõppvooru pääses kaks kandidaati.

Avaliku teenistuse tippjuhi teenistustähtaeg on viis aastat.