Korterite hinnatõus esimesel poolaastal aeglustus
Korterite ostu-müügitehingute koguväärtus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Korteriruutmeetri mediaanhind ulatus tänavu esimesel poolaastal 1382 euroni, kuid hinnatõusu tempo on aeglustunud, selgub maa-ameti korterituru analüüsist.
Tehingute koguarv on pärast 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Selle aasta esimesel poolel tehti Eestis korteriomanditega 11 331 tehingut, see on 0,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid 0,9 protsenti vähem kui 2018. aasta teisel poolaastal. Tehinguid oli üle Eesti kokku ligi 839 miljoni euro eest, mida on võrreldes aastataguse ajaga ligi 14 miljonit eurot rohkem (+1,7 protsenti), ent võrreldes 2018. aasta teise poolega kasvas tehingute koguväärtus 18 miljoni euro võrra (+2,2 protsenti).
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuid tempo on aeglustunud.
"2019 esimese poolaasta seisuga jõudis korteriomandite mediaanhind järjekordselt kõrgemale tasemele kui eelnevatel perioodidel – ruutmeetri hind ulatus 1382 euroni. See hind on tõusnud, aga tagasihoidlikult, võrreldes aasta tagasi sama ajaga püsib ruutmeetri mediaanhind 1,2 protsenti kõrgemal ning eelmisest poolaastast kõigest 0,9 protsenti kõrgemal," lisas Nõupuu. Ta tõi välja, et korteriomandite mediaanhinna kasvu aeglustumise taga on ühe põhjusena esmamüükide osakaalu vähenemine, mille kõrgem hinnatase on statistiliselt mediaanhinna kasvu mõjutanud.
Lõviosa, 83 protsenti kortereid müüakse Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas ning 54 protsenti kolmes maakonnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Tallinnas oli korterite mediaanhind tänavu esimesel poolaastal 1862 eurot ruutmeetri kohta ning kasv aastases võrdluses 5,1 protsenti. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1758 eurot, aastane kasv sealjuures 3,9 protsenti.
Tartumaal oli mediaanhind 1352 eurot ruutmeetri eest, mis on 1,7 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Maakonnakeskuses Tartu linnas kujunes analüüsiperioodil mediaanhinnaks 1437 eurot ruutmeetri kohta, mis on neli protsenti kõrgem kui aasta tagasi.
Pärnu maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 1056 eurot ruutmeetrilt, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Maakonnasiseselt oli kõrgeim mediaanhind keskuses Pärnu linnas – 1 270 eurot ruutmeetri kohta, püsides aastatagusest ajast 6,1 protsendi võrra kõrgemal.
Ida-Viru maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 205 eurot ruutmeetri kohta, mis on ligi kaks protsenti madalam kui aasta tagasi samal perioodil. Maakonnasiseselt on kõrgeim hinnatase Narva-Jõesuu linnas, kus oli eluruumina võõrandatud korteriomandite mediaanhind 635 eurot ruutmeetri kohta.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi