Kümmet vabatahtlikku merepäästeseltsi ähvardab PPA toetusraha tagasinõue ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Merepäästeõppus
Merepäästeõppus "Toila 2019" Autor/allikas: Andrus Kütt/Purtse Vabatahtlik Merepääste

Politsei- ja piirivalveamet võib enam kui kümnelt vabatahtlikult merepäästeseltsilt osa toetusraha tagasi nõuda. Seltsid ise kinnitavad, et nad kasutasid raha nii, nagu lepingus lubati.

Läinud suvel said Viimsi vabatahtlikud merepäästjad politsei- ja piirivalveametilt 2162 eurot. Lepingu järgi merepäästevõimekuse tõstmiseks mõeldud raha läks kiiresti käiku. Ühingu sõidukid käisid remondis, tarvis oli maksta nende kindlustus ja riietele pidi trükkima ühingu sümboolika. Oma osa tahtsid ka pulberkustutite kontroll ja internetiarve ning aasta lõpuks oli järel vaid viis eurot.

Politsei- ja piirivalveameti hinnangul ei sobi need kulutused toetuslepingu eesmärgiga. Vabatahtlikel palutakse arveid selgitada ja politsei tõdeb, et võib-olla tuleb raha nüüd tagasi maksta.

Sarnase kirja on hiljuti saanud umbes 15 vabatahtlikku merepäästeühingut ehk pooled nendest, kellele toetust anti.

"Teadupärast riigi rahaga on niimoodi, et seda võibki kasutada selleks, milleks ta ette nähtud on. Ja meie audit tõi välja, et mitmed vabatahtlikud merepäästeühingud olid kasutanud raha mitte võimekuse tõstmiseks, vaid muul otstarbel," selgitas PPA ja vabatahtlike vahelisi lepinguid uurinud siseministeeriumi auditiosakonna juhataja Tarmo Olgo.

Olgo rõhutas, et nii-öelda kõrvale ei läinud ükski sent. Kõik kasutati ikkagi ühingu tarvis, lihtsalt sellel konkreetsel toetusel olid kindlad raamid. Toila Merepääste üks juhte Meelis Tint ütles, et nemad panid toetusele sada eurot juurde ja said meeskonnale metallist varustusekapid.

"Kuna meie staabiks on selline puithoone, siis talvel hakkasid sinna igasugused närilised sisse pressima. See ei ole üldse mingi Kiire saapanööpide jutt, vaid tõsimeeli, hiired hakkasid kuivülikondadesse auke sööma ja ka muud varandust hävitama. Nii et meie otsustasime soetada varustuse kapid."

Auklik kuivülikond kaua kuivana ei püsi ning sestap usub Tint, et kapid aitavad merepäästevõimekuse tõstmisele või vähemalt selle hoidmisele kenasti kaasa. Enda hinnangul ei rikkunud reegleid ka Vormsi merepäästjad, kes soetasid päästekaatri vedamiseks haagise ega Kaberneeme merepäästjad, kes muu hulgas kasutasid toetusraha paadikütuse ja treileri hoiuplatsi tarvis. PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla tõdes, et nemad peavad lepinguid rangemalt vaatama.

"Abikõlbulikud on tõepoolest veesõiduk, selle nõuetekohane varustus, kuivülikond ehk siis päästja isikukaitsevarustus, paadikiiver, erinevad meditsiinivahendid, ehk need on seal kõik kirjas. Aga sellest nimekirjast väljaspool olevad asjad, nagu näiteks metallkapid, neid me kuidagi sinna nimekirja ei suuda mahutada."

Kohtla lisas, et merepäästeühingud võinuks probleeme ise vältida.

"Kui ühing nägi, et neil oleks vaja midagi muud, siis nad oleks pidanud selleks tegelikult lihtsalt luba küsima ja tegema kirjaliku lepingu muudatuse."

Lepingumuudatusi ei tehtud. Küll aga kinnitavad mitmed ühingud, et nad rääkisid politsei toonase töötajaga ja said temalt rohelise tule. Marge Kohtla tõdes, et kõik asjad pidanuks ikka kirja panema.

"See ametnik ei tööta meil enam. Esiteks on ainult üks osapool öelnud, et nad on teavitanud. Meil ei ole ühtegi dokumenti, mis seda kinnitaks. See on ka see, mille pärast tehakse kõik muudatused kirjalikult. Loomulikult oleks see ametnik võinud ka algatada ise selle muudatuse, aga sellist tegevust tehtud ei ole," selgitas Kohtla.

Kogu loost paistabki välja, et koos ametniku vahetumise ja siseministeeriumi auditiga on PPA arusaam lepingutest muutunud. Tarmo Olgo tunnistas, et kusagil tehti süsteemne viga.

"Ma arvan, et see süsteemne viga oli see pool, et PPA kui lepingu sõlmija, jättis üle kordamata ja rääkimata täpselt, milleks seda raha kasutada võib ja milleks seda raha kasutada ei tohi. Ja et kui sul on tõesti tegevuskulusid vaja katta, siis selleks on teistsugused rahastamismehhanismid PPA-l olemas," märkis Olgo.

Kihnu Merepääste Seltsi juhatuse liige, vallavanem Ingvar Laane ütles, et temalegi paistis toetusleping algul üsna liberaalsena. Paraku kuulsid ka kihnlased alles hiljuti, et pritsmekindlad ülikondi ja taskulambi patareisid nad tohtisid osta, aga mootorsaani varuosasid ja sooje fliise ilmselt ei tohtinud.

"No meie hinnangul saab ka senise sõnastuse järgi neid kulusid katta. Ega muid tuluallikaid ei ole, kui siis annetused. Kui PPA või riik soovib, et vabatahtlikud panustaks mere vabatahtlik ohutuse tagamisse, siis ma eeldan, et isikkoosseisu olemasolu on suurim panus, mida saab anda," märkis Laane.

Tarmo Olgo aga ütles, et lisaks merepäästevõimekuse tõstmiseks antud 45 000 eurole on toetusvõimalusi veel. Kokku said merepäästeühingud läinud aastal üle 300 000 euro.

Marge Kohtla sõnul otsib PPA nüüd võimalusi, kuidas ühingutelt võimalikult vähe raha tagasi nõuda, kuid reeglid seavad oma piirid ette. Toila Merepääste üks juht Meelis Tint ütles, et ebaõiglane oleks igasugune tagasinõue.

"Ma isegi ei räägiks siin rahast. Mina ütleks, et siis see kütab üles suure solvumise selle pärast, et me lähtusime ikkagi riigi vajadusest ja toetuse eesmärgist. Ja kui nüüd puhtalt juriidikast või tõlgendusest või sõnastusest lähtuvalt keegi teeb otsuse, et me peaksime selle toetuse tagastama, siis mina ei tea küll, kas vabatahtlikud tahavad jätkata koostööd sellise riigiga, kes tuleb sisuliselt selle eest, et me püüame panustada, meid kiusama."

Marge Kohtla ütles veelkord, et kiusata nad kedagi ei soovi, aga reeglid on reeglid. Ühtlasi kinnitas Kohtla, et alates uue ametniku tulekust läinud aasta lõpus on PPA oma praktikat muutnud.

"Ka enne auditit tegelikult me viisime päris põhjalikult läbi nende samade rahade kasutamise kontrolli ja tegelikult soovime teha ka varasemate aastate rahade kasutamise järelkontrolli. Lihtsalt selleks, et tulevikus ei oleks pahasid üllatusi. Ja loomulikult oleme muutnud ka päris palju oma töökorraldust, et asjad oleks läbinähtavamad."

Ühtlasi loodab Kohtla vabatahtlikega sõlmitavaid lepinguid pisut lihtsustada.

"Et need asjad oleks lihtsamalt arusaadavamad vabatahtlikele, kes iga päev juriidilist teksti ei loe."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: